• Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
JÄÄNUD 8 KOHTA! 17.-21.06.2020 KEISERLIK SUVI PETERBURIS. PUNASTE PURJEDE ÖÖ

AEG: 17.-21.06.2020 (25.-30.06.2020)*

  • Reisi ajastus sõltub otseselt festivali „Punased purjed“ toimumisajast. Kinnitame täpsed kuupäevad esimesel võimalusel.

 

PÄEVI: 5 PÄEVA (5 PÄEVA KOHAPEAL)

GIID:  kohaliku partnerfirma giid (suhtluskeeled: vene ja inglise keel)

GIID-REISJUHT: RIINA LUIK

GRUPI SUURUS: 12-16 inimest

TRANSPORT: Lux Express (pilet ei kuulu hinnapaketti, kogu grupp sõidab koos). NB! KUNA SÕIDAME LIINIBUSSIGA, PALUME REIS VÕIMALIKULT KIIRESTI BRONEERIDA, ET KINDLUSTADA SÕIT KOOS ÜLEJÄÄNUD GRUPIGA. 

VIISA: Venemaale sõiduks on vajalik viisa. VIISA TAOTLEB IGA REISIJA INDIVIDUAALSELT! Elektrooniline viisat saab taodelda  Vene viisakeskuse kodulehel 3-10 päeva enne Peterburi ja Leningradi oblastisse sissesõidu kuupäeva. Viisa kehtivusaeg on kuni 30 kalendripäeva ja riigis on lubatud korraga viibida kuni kaheksa ööpäeva. Konsulaarmaksu elektrooniliste viisade väljastamise eest ei võeta, küll aga viisa enese eest, mis sõltub nii viisa tüübist, riiki sisenemise kordade arvust kui ka ajast, mil taotlus esitatakse. Kiirviisa (kuni 3 päeva) on alati kallim.

Viisataotluse formularid, hinnad ja seonduv info on kättesaadaval Vene viisakeskuse kodulehel: https://www.vfsglobal.com/Russia/Estonia/English/index.html

KINDLUSTUS: Venemaale reisijatel peab olema reisikindlustus (min. kindlustuskaitse  30,000 €), mis on soovitav vormistada paar päeva pikemaks, kui reis ise (juhuks kui ettenägematutel asjaoludel peaks tekkima reisitõrge). Samuti on võimalus vormistada mitmekordne turistiviisa, mis on eriti sobilkik neile, kel plaanis sama aastanumbri sees Venemaad korduvalt külastada.

HIND:  al 760 (TWIN/DBL)

REISI TIPPHETKED: 3 UNESCO NIMEKIRJA KUULUVAT AJALOOLIS-KULTUURILIST VAATAMISVÄÄRSUST: PETERHOF  – PÕHJALA VENEETSIA, IMELINE TSARSKOJE SELO JA PASTRORAALNE IDÜLL PAVLOVSKIS. UUS PILK PETERBURILE – VASSILI SAAR, KATARIINA II ARMUKESE, KRAHV ORLOVI MARMORPALEE. IMPERAATORLIK PORSTELAN, VENE STIILIS PIKNIK, MUINASJUTULINE PUNASTE PURJEDE ÖÖ…

Miks oleme sõnastanud oma reisi just nii ja mitte teisiti, küsite. Vastus on lihtne: tahame pakkuda teile harukordse võimaluse tundma õppida, avastada ja nautida Peterburi nii mitmeski mõttes uuest küljest ja juhtida teid läbi keiserlike losside, jutustades LUGUSID. Lugusid, mida saavad ja teavadki vaid kohalikud. Lugusid, mis liiguvad kui legendid ja müüdid suust-suhu ja mille puhul pole lõpliku tõe väljaselgitamine üldse mitte peamine. Soovime, et Peterburi ja selle lähiümbrus, hakkaksid teie jaoks elama, et ajalugu kõnetaks ja puudutaks teid, tekitaks vahetuid ja erke emotsioone. Me vähemalt püüame seda!

Venemaa Keisririik (Россійская Имперія) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni tulemusena 14. septembril 1917 väljakuulutatud demokraatlik Venemaa Vabariik. Me alustame oma reisi koos teiega Venemaa esimese keisri, Vene tsaari Peeter I vägitegudega. Peeter I ( 9.06. 1672 Moskva Kreml – 8.02. 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses Venemaad aastail 1613–1917. Ning ükskõik, millest me ei räägiks, jõuavad ajalooniidid ikka Peeter I, tema uuenduste, edumeelsuse, valgustatuse ja mastaapsete ettevõtmisteni. Kuid see ei ole siiski reis Peete I maadele, vaid niit-niidi haaval kokku põimitud lugu, milles saavad särada paljud valitsejad ja valitsejannad, saame aimu ajastu õhkkonnast, kommetest ja traditsioonidest. Näeme oma silmaga neid luksuslikke interjööre, aedu-parke, mille keskel nad  elasid ning mis aitab meil paremini mõista, kes nad olid.

 

KOLMAPÄEV, 17. juuni 2020

SAABUMINE PETERBURI. JALGSI EKSKURSIOON VASSILI SAAREL:  BÖRSIHOONE – PÜHA ANDREASE KATERDAAL – KAHETEISTKÜMNE KOLLEGIUM –  KUNSTKAMERA –  MENŠIKOVIDE PALEE –  IMPERAATORLIK PORTSELANIMUUSEUM.

Kogunemine Tallinna bussijaamas kell: 05:30. Jagame laiali reisidokumendid ja kell 06:00 alustame teekonda Peterburi suunas. Saabume Peterburi Balti vaksalisse kell 12:25. Meid tervitab kohalik giid ning koos suundume südalinnas asuvasse hotelli. Check-in hotelli Grand Catherina Palace 4∗.  Seejärel suundume ühistranspordiga Vassili saarele, kus teeme jalgsieksursiooni.

Neeva suudmes, kunagisel madalal ja soisel alal asuv Vassili saar haarab enda alla ca 20 km2. Saar kuulus kuni Põhjasõja lõpuni Rootsile ning kandis mitmeid nimesid, sh Hirvesaar, kuid legendi kohaselt  saatnud  tsaar Peeter I saarel kindluse rajamist juhtinud suurtükiinsenerile Vassili Koršminile kirju adressaadiga „saarele, Vassilile“. Algselt kavandas Peeter I rajada Amsterdami eeskujul rajada vaid kanalid, kuid see plaan ei teostunud kunagi. Selle elavaks tõenduseks on aga tänaseni ruudukujuline, põhjast lõunasse kulgev tänavavõrgustik (nn liinid, kokku 30), mis annab linnaosale väga omanäolise ilme. Vassili saart ühendab linnasüdamega neli silda, millest tuntuim on Palee sild. Kõik saarele viivad sillad on laevatamise huvides üles tõstetavad ning eriti suvel meelitab sildade öine ülestõstmine kohale hulgaliselt turiste. 19. sajandil kujunes saarest Peterburi tööstuslinnaosa, mille peamiseks  valdkonnaks oli laevaehitus. Kuid siin asus ka meilgi hästi tuntud klaverimeistri Jacob Beckeri klaverivabrik – eks just siit jõudsid need ka Eestisse! Saarel mitmeid silmapaistvaid ehitisi: saare arhitektuuriliseks visiitkaardiks on Ülikooli Kaldapealsel (Strelna) asuv ajalooline Börsihoone (1811, arhitekt Thomas de Thomon), mille uhke kolonnaad ehib ka Vene 50 rublast rahatähte. Peeter Suure nim. Antropoloogia- ja Etnograafiamuuseum  – Kunstkamera (1727, George Johann Mattarnovy); Peterburi esimene täielikult kivist ehitatud hoone Menšikovide palee (1710, Giovanni Maria Fontana), mis kuulus Peterburi kubernerile Aleksandr Menšikovile kuni tema Siberisse saatmiseni ja kuhu hiljem kolis sisse ajaloos ja kirjanduses palju kuulsust kogunud kadetikorpus – tsaariarmee ohvitseride kool.  Arhitektuuriliselt erakordselt mõjuv (400-400 m pikkuste hoonetiibadega) on Kaheteistkümne kolleegiumi hoone –  Peeter I ajal rajatud nö riigivalitsemise ministeerium (1722 -1744, Domenico Trezzini); Venemaa Teaduste Akadeemia hoone jmt. Meie astume sisse Püha Andrease katedraali, mis on viimane barokkstiilis  ehitatud pühakoda Peterburis. Kiriku rajamise idee tuli Peeter I kes soovis et linnas oleks kirik, mis on pühendatud esimesele Venemaal loodud rüütliordule Püha Andrese ordule. Püha Andreas oli ja on tänaseni Vene meremeeste ja laevade kaitsepühak (lipp: sinine diagonaal valgel taustal).Ta kutsus arhitektiuks toona Põhjamaades kuulsaima arhitekti Nicodemus Tessin Jr. Ja eeskujuks palus ta võtta ei rohkem ega vähem kui Püha Peetruse katedraali Roomas!  Õnn eks või kahjuks lõppesid rahad koos tsaari surmaga ja töö teostas (tunduvalt tagasihoidlikumas vormis) Giuseppe Trezzini, see valmis 1732. aastal. Selles katedraalis on rüütliks löödud Mihhail Lomonossov ning poeet ja esseist  Vassili Trediakovsky, kes tõi vene keelde sellised poeetilised sõnad nagu: sonett, madrigal ja ood.

Päeva lõpetame  Imperaatorlikus Portselanimuuseumis (hinnapaketis). Imperaatorlikule portselanitootmisele pani Venemaal  1744. aastal aluse Dmitri Vinogradov. Vabriku  rajamist initsieeris ja toetas finantsiliselt keisrinna Elizabeth I (Jelizaveta Petrovna, Peeter I ja Katariina I tütar). Paljud tunnevad selle toodangut nõukogude ajast kui Lomonossovi portselani (vabriku asukoha järgi). Imperaatorliku portselanitehasese märgil (templil) on kirjas Imperial Porcelain 1744, IPM. Idee otsida, kas Venemaal oleks kvaliteetset savi, millest peenportselani valmistada, sai Peeter I Saksamaal Dresdenis asunud keiserlikku Meisseni portselanitöökoda külastades. Naastes andis ta juhtivale kaevandusteadlasele, Saksmaal Freibergis õppinud Dmitri Vinogradovile ülesande leida Venemaalt sama head savi. Kaua tootis manufaktuur lauanõusid,  sisekujunduseks ja muuks otsatarbeks mõeldud nipsasju vaid keiserliku õukonna tarbeks, neid kingiti riigivisiitide ja diplomaatiliste kohtumiste puhul. Algselt võeti eeskuju Hiina portselanilt – tegu oli valdavalt monokroomse värvikasutusega – kasutati hinnalist koobaltsinist, seejärel hakati käsitsi maalitud portselani rikastama lehtkullaga. Imperaatorliku portselani kõrgaega nimetati Katariina II järgi  Katariina kuldajastu“. 1765. aastast hakkas portselanimanufaktuur kandma Imperial Porcelain Manufactory (IPM) nime ning selle eesmärgiks oli nüüdsest õukonnale ärikasumi tootmine. Ermitaaži muuseumite kompleksi kuuluvale Portselanimuuseumile riigi poolt üle antud kollektsioonile (millesse kuuluvad nii portselan- kui klaasesemed) pani aluse tsaar Aleksander III ukaas, milles oli kirjas, et kõigis tehases valmistatud esemetest tuleb üks koopia talletada muuseumis. Seda traditsiooni suudeti hoida isegi nõukogude ajal. 2005. aastal võttis tehas tagasi oma ammuse nime ja uudselt kujundatud portselanitempli.

Õhtu vaba puhkuseks ja õhtusöögiks. Ööbimine 4* hotellis Grand Catherine Palace.

 

NELJAPÄEV, 18. juuni 2020

LAEVAGA VÄLJASÕIT PETERHOFI (UNESCO): SUUR PALEE – MONPLAISIR – AIAD/PARGID – PURSKKAEVUD    

Hommikusöök hotellis. Et kogeda, mida tähendab tegelikult vee lähedus ja  elu Neeva kallastel ning kuidas see kõik on mõjutanud igapäevaselt kohalike elu ning andnud võimaluse rajada suurejooneline Petrof , asume selle suunas teele laevaga. Meid ootab ees võrratu päev Peterhofis.

NB! Objektide kirjeldused ei pruugi olla nendega tutvumise järjekorras.

Soome lahe kaldal asuv Peterhofi lossikompleks (1944–1997 Petrodvorets) asub Peterburist ca 30 km kaugusel ning on oma ilu ja suurejoonelisusega tõeliselt vaimustav külastusobjekt ja oma unikaalsuse tõttu kantud UNESCO nimekirja. Peterhof seondub meie ettekujutustes ennekõike barokse lossikompleksiga ja kuldsete purskkaevudega, kuid huvitav on ka fakt, et asjalik ja praktiline mees, nagu tsaar Peeter I oli, rajas samaaegselt lossi ehitustööde alustamisega siia ka peenlihvijate meistrikoja, kus valmistati lossi jaoks dekoratiivseid elemente. Nende, väga erilist ja peent käsitöökunsti valdavate meistrite baasil, pandi hiljem püsti Venemaa esimene käekellavabrik, kus valmistati kellasid Pobeda ja Raketa. Veel 1985. aastal töötas tehases 7500 töölist ja valmistati 5 mln mehhaanilist kella aastas.  Aga nüüd olulise juurde!

Peterhofi lossikompleksi visuaalne efekt tekib tänu 16-meetri kõrgusele kaldavallile, mille tippu rajatud loss, seal allapoole laskuvad terrassaiad ja veekaskaadid tekitavad tohutu optilise efekti. Loomulikult kaasati maastikukujundamisse tuhanded talupojad ja labidad – tollane maastikuarhitektuur soosis (õigemini: eeldas), tohutute mullamassiivide ümbertõstmist viisil, et „kõik näiks kaunis ja loomulik“. Peterhofi aed/park jaguneb kaheks: Alumiseks ja Ülemiseks aiaks ning neid omavahel elegantselt ühendavatest maastikukujunduselementidest. Neist silmatorkavaim on kujunduse keskmes olev Suur kaskaad (64 purskkaevu) – kullatud skulptuuride ja purskkaevudega purskkaevude kompleks. Selle dominandiks on kuldne Samsoni purskkaev, millest suundub kauni perspektiiviga Soome lahte Merekanal.  1730. aastal püstitatud Samsoni kuju (tegu pole originaaliga, viimase viisid kaasa Saksa väed), kes paljakäsi lõvi lõugu lahti kangutab on väga sümboolne: sümboliseerides võitu Rootsi üle Põhjasõjas (kuningriigi vapiloom on lõvi) ning võidukat Poltaava lahingut, mis toimus Püha Sampsoni päeval (27.juunil 1709). Valdav osa kompleksi purskkaevudest asub Alumises aias ning Samsoni purskkaevust alguse saav Merekanal toidab neid pidevalt tsirkuleeriva veega. Merekanali näol oli tegu ajastu ühe silmatorkavaima hüdrotehnilise rajatisega. Alumine aed paikneb 19. sajandil oma lõpliku väljanägemise saanud Alexandria pargis, milles domineerivad tollaste aiandustrendide kohaselt gooti stiilis rajatised (grottod, võlts-varemed). Silmapaistvad ehitised on  nii Monplaisiri (mu rõõm, mu arm) ja Marli lossid, Karl Friedrich Schinkeli poolt Aleksander Nevskile pühendatud gooti stiilis kabel kui ka 1829. aastal Nikolai I privaatseks olemiseks rajatud elegantne „Cottage“.  Külastame Monplaisiri (hinnapaketis), mis   tõeliselt privaatne  suveparadiis. Selle rajamist alustati Peeter I joonistatud sketšide alusel esimese hoonena aastal 1714. Nii seest kui väljast omaniku maitse ehe peegeldus, milles pole raske ära tunda (taas!) peremehe armastust Hollandi arhitektuur vastu. Siit tahtis Peeter I minna teele ja naasta pärast oma Euroopa reise ning tal oli plaan rajada ka merekool. Alles hiljem kerkis päevakorrale suurejoonelise suveresidentsi rajamine, kus võõrustada külalisi. Idee teoks tegemiseks tehti ettepanek arhitekt Jean-Babtiste Alexandre Le Blondile (loonud Peterburis arvukalt hooneid, sh Narva väravad). Kuid pärast Prantsuse õukonna külastamist küpses tsaaril märksa ambitsioonikam plaan – eeskujuks sai Versaille´ koos oma kulla-karra, suurejooneliste  vaadete, perspektiivid, mastaapide, salaaedade ja muidugi – veemänguga! Kaasati arhitekt Domenico Trezzini, hilisemas laienduste ja uuenduste jaoks anti aga ohjad tolleaegsele staararhitektile ja õukonnaarhitekti staatusesse tõstetud Francesco Bartolomeo Rastrelli kätte (Talvepalee, Rūndale loss jpt.). Aiakujunduse pani siiski paika Le Blond,  kes oli koos töötanud prantsuse aiastiilile ( jardin à la française) alusepanija, Versaille´ lossiaedade rajaja, maastikuarhitektuuri suurkuju André Le Nôtrega. Omapärast arhitektuurilist stiili, mida Peetri ajal palju kasutati (ja ka ehitati palju!) nimetatakse „Peetri barokiks“.   All-aia kohal kõrgub Suur palee, mida ümbritsevad Ülemised aiad. Külastame Suurt paleed (hinnapaketis), milles on tegelikult vaid 30 ruumi ning mida kasutati, mitte elamiseks vaid vastuvõttude ja pidude korraldamiseks.

Õhtu vaba puhkuseks ja õhtusöögiks. Ööbimine 4* hotellis Grand Catherine Palace.

 

 

REEDE,19.juuni 2020

VÄLJASÕIT ROHELUSSE: KEISERLIKUD SUVELOSSID TSARSKOJE SELO (UNESCO) JA PAVLOVSK (UNESCO) – „EINE MURUL“

Hommikusöök hotellis. Täna sõidame sõna otseses mõttes rohelusse, sinna kuhu kiirustasid ilusate ilmade saabudes nii keiserliku perekonna liikmed kui kõrgaadel – maamõiste kosutavasse rüppe. Meid ootavad ees võluvad Tsarskoje Selo ja Pavlovsk ning pole paremat paika ja aega, et nautida suvist pikniku koos venepäraste suupistetega haljendaval aasal…

Tsarskoje Selo (tsaari küla) asub vaid 25 km kaugusel Peterburist ning kukub halduslikult Puškino linna alla. Tsarskoje Selo unikaalne ja kaunis kompleks kuulub  UNESCO pärandinimekirja. 24. juunil 1710. aastal kinkis Peeter I kinnistu oma kallimale Marta Skawronskale, kellega ta 1712. aastal abiellus ja kellest sai tsaari surma järel valisetja Katariina I. Katariina asus agaralt toimetama ja võttis endale eesmärgiks luua siia õukonna uus suveresidents. Tema tütar, keisrinna Elizabeth võttis asja veelgi tõsisemalt ette ning koos arhitekt Bartolomeo Rastrelliga sai Katariina palee oluliselt nägusama ilme. Viimase lihvi keiserliku maamõisa ümberkujundamisele andis Katariina II koos arhitekt Charles Cameroniga. Õigupoolest on kompleksis kaks paleed: barokne Katariina palee ja neoklassitsistlik Alexandri palee, mis  asuvad omanimeliste maastikuparkide roheluses. Katariina paleed ümbritseb prantsuse stiilis aed, mis läheb üle inglise maastikuaiaks – viimane vastandub „jäigale ja struktureeritud“  prantsuse aiale eeskätt vabakujulisusega, kindlate (maastiku)arhitektuuriliste aktsentidega: sambad, sillad, obeliskid jne.  – kõigest peab seejuures jääma mulje „nagu oleks seelooduse ja ajaloo enda kätetöö“. Vaated, vaated, vaated! Alexandri park aga peegeldab Euroopa aianduskultuuri janu ja imetlust kõige eksootilise järele ning avaldub tugevates Hiina mõjutustes.  18.sajandi lõpuks oli Tsarskoje Selost saanud keisriperekonna ja kõrgaadli (eks sooviti ju olla tsaariperekonna läheduses ja hoida sidemeid) armastatud suvine elukoht. Siia, looduse rüppe,  rajati 1803. aastal Tsaari-Venemaa esimene Metsanduskool (hiljem koliti see Peterburgi). 1811. aastal avati Tsarskoje Selo lütseum, mille esimeste lõpetajate seas olid näiteks Aleksandr Puškin ja Taebla mõisas sündinud, tulevane Venemaa Keisririigi diplomaat ja kõrge riigitegelane Aleksandr Gortšakov (tema nime kannab 2010. aastal asutatud Venemaa avaliku  diplomaatia toetusfond). Muide, Venemaa esimene raudtee ehitati 1837. aastal just ühendusteena Peterburi ja Tsarskoje Selo vahele. Need lossid, pargid ja aiad on näinud palju pidusid, koosviibimisi, olnud suvekoduks ja meeldivaks võõrustamispaigaks nii keiserlikule perekonnale, nende lähikondsetele ja sõpradele, kui ka kaugetele külalistele kõige kõrgemal tasemel. Otsekui saatuse iroonia, et just siia saadeti võimult tõugatud tsaar Nikolai II koos naise, laste ja lähimate teenijatega koduaresti, enne kui algas nende kurjakuulutav teekond Siberisse. Perekond elas vahi all Nikolai II lemmikpalees – Alexandri palees. Vahi all, kuid nagu toonastelt fotodelt nähtub, igapäevaase maaelu ja näilise vabaduse üle õnnelik tsaariperekond alustas oma kurjakuulutavat teekonda hukule 1. augustil 1917. Juba järgmisel aastal nimetati küla ümber Lastekülaks (Detskoje Selo) ning 1937. aastal Puškini 100. surma-aastapäeva jäädvustamiseks Puškinoks.

17. septembril 1941 vallutasid Saksa väed küla ning võitluse käigus läks kaduma ka kuulus Merevaigutuba, mille asukoha ja saatuse üle diskuteeriti möödunud sajandil lakkamatult. Merevaigutuba üritati küll päästa ja evakueerida, kuid selle haprus ja Saksa vägede kiire pealetung ei andnud selleks võimalust. Tuba kaeti tapeediga, kuid sakslased teadsid, mida nad otsima tulid ja loomulikult aare avastati. Merevaigutoa loomist alustati juba 1701. aastal ning sellest pidi saama esimese Preisi kuninga Frederickile kuulunud Charlottenburgi lossi ehe. Töö tellis keisri teine abikaasa Sophie Charlotte. Toa kontseptsioon ja kavandi autor  oli Andreas Schlüter, selle detailid valmistati Taani kuninga õukonnas töötanud meister Gottfried Wolframi juhtimisel, keda aitasid kaks Danzigist pärit meistrit, kes tundsid hästi merevaigu töötlemise kunsti. Kui Merevaigutuba valmis sai, pandi see üles hoopis Berliinis asunud keiserlikku paleesse. Kaua seal aga olla ei saanudki – Peeter I riigivisiidi ajal 1716. aastal kinkis Preisi kuninga poeg Frederick William I selle Vene tsaarile kui liidu ja sõpruse märgi alliansis Rootsi vastu. Peeter I tütar  Elisabeth oli see, kes otsustas Merevaigutoa üles panna Katariina paleesse. Merevaigutoast on säilinud arvukalt mustvalgeid fotosid, originaaljoonised ning just nende järgi ruum 2003. aastaks, Peterburi 300. sünnipäevaks taastati. Ruumi dekoreerimisel kasutati 250 eri toonis merevaiku, merevaiguga on kaetud 55 m2 pinda, kokku kaalub see kõik ca  6 tonni ja seda taastati 10 aastat. Puudus polnud mitte ainult rahast (Saksamaa doteeris toa taastamist 3,5 mln EUR-ga) vaid ka oskustöölistest. Kõvasti räsida saanud ja kaua hooletuses olnud Tsarskoje Selos käivad tänaseni hoogsad restaureerimistööd ning ajapikku on see tagasi saamas oma kunagist hiilgust.

Pavlovsk. Vaid 4 km Tsarskoje Selost eemal asuv Pavlovsk kuulub samuti UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Katariina Suur oli vaimustav ratsutaja ning jumaldas siin kauni looduse rüpes jahil käija. Detsembris 1777. aastal kinkis ta oma pojale Paul I ja tema abikaasale esiklapse (hilisem keiser Aleksander I) 395 ha maad vaid  4 km oma suveresidentsist Tsarskoje Selost. Mõistagi sai uus küla endale nime valitseja järgi – Pavlosk (Pauli venekeelne vaste Pavel). Arhitektiks kutsuti taas Charles Cameron, kes oli naaberlossis juba piisavalt „kätt harjutanud“.  Vahemikus 1782 –  1786 rajati Cameroni kavandite järgi tänaseni säilinud lossi peahoone, Sõpruse tempel, aiad, pärnaallee, lindla, Apollo kolonnaad jpm. Pargi rajamisel võeti šnitti inglise maastikuaiast ning loodusesse on „sokutatud“ terve rida sellekohaseid kohustuslikke elemente: sillakesed, kolonnaadid, rotundid, skulptuurid jne. Sõpruse tempel oli teine ehitis pärast peahoone valmimist. Igal juhul lasi Cameron käiku kogu oma kogemuste pagasi ja fantaasia, ja… valmis sai paleekompleks, mis polnud üldsegi tellijale meelepärane – selles oli liiga vähe militaarsust, nagu Paul kaebles. Sellele tehti lõpp, kui Cameroni vahetati välja uue arhitektiga, kes oskas keisri mõtteid ja soove palju paremini mõista. Palee kõrvale tekkis küla juba iseenesest, sest ainuüksi palee teenistuses oli üle 300 inimese. Kerkisid kirik, haigla, põllumajanduskool jpm vajalikud hooned. Paul I lemmikmõisaks oli ja jäi aga SIISKI Gatšina ning Pavlovskis toimetas peamiselt keisrinna Maria Fjodorovna. Maria oli suur loomasõber ning rajas mõisa suure lehmafarmi, armastades ka ise lehmi lüpsta (!). Keisrinna rajas ka põllumajanduse õppeklassi, et talupoegadele moodsat loomapidamist õpetada. Samas oli ta andekas kunstnik ja Berliin Kaunite Kunstide Akadeemia liige, tema taieseid on ka lossis. Samuti pani keisrinna aluse suurepärasele raamatukogule. 1796. anti Pavlovski külale linna staatus.

II Maalimasõja ajal sai loss meeletult kannatada, kui nõukogude väed 24.jaanuaril  1944 Pavlovski vabastasid, oli palee põlenud juba kolm päeva ühtejutti… Peahoonest olid järel vaid seinad – ei põrandaid, lagesid, katust, ka põhjasein kokku varisenud. Pargis, milles oli hiilgeaegadel olnud enam kui 100,000 puud, olid järel vaid kännutüükad, kõik sillad ja teerajad olid üles võetud, et ehitada kaitsepunkreid (neid avastati pärast sõda enam kui 800!)  Pavlovsk erineb oma olemuselt ja atmosfäärilt kõigist teistest keiserlikest mõisates, selles on mingi seletamatu fluidum, siin ümbritseb teid tõeline Vene maamõisate pastoraalne idüll. Ja kus veel, kui mitte Sõpruse templi juures Pavlovskis, istume murule, et nautida mõnusat pikniku.

Sõidame tagasi linna. Õhtu vaba puhkuseks ja õhtusöögiks. Ööbimine 4* hotellis Grand Catherine Palace.

 

 

LAUPÄEV,20,juuni 2020

PÄEV PETERBURIS:  MARMORPALEE – „PUNASTE PURJEDE ÖÖ“

Hommikusöök hotellis. Täna paneme oma kultuuri, ajalugu ja muljeid juba niigi pilgeni täis reisile emotsionaalse punkti. Aja- ja ajaloorännaku lõpetame imelist Marmorpaleed külastades ning emotsioonid laseme lakke tõusta „Punaste purjede ööl“.

Marmorpalee asub Palee kaldapealsel, Marsi väljakul ja tegu on ühe omanäolisema linnapaleega kogu Peterburis. See oli üks esimesi neoklassitsistlikus stiilis paleesid kogu linnas ning oluline persoon on selle omanik – Katriina II armuke, mõjuvõimsaim mees kogu riigis – krahv Grigori Orlov.  Orlovil (või õigemini Katariinal) raha oli, ja kui juba plaan „imet luua“, siis kogu raha eest – Itaaliast kutsuti kohale Antonio Rinaldi, kes oli just Napoli lähistel valmis saanud grandioosse šedöövriga, Euroopa ühe suurima barokiaegse lossiga  – kuningliku Caserta  paleega. Orlovi palee on mehelikkuse ja võimu demonstratsioon läbi ehituskunsti – kõik selles palees mõjub jõuliselt, läbimõeldult ning on loodud muljet jätma. Ja kui me kogu seda kivikunsti ilu imetleme, olgu märgitud, et ka Eesti ei jää sellest kiviraidurite peost kõrvale – palees on Uurali ja Karjala marmori ning Soome graniidi kõrvalt kenasti esitletud ka Eesti  dolomiit!

Vanem põlvkond mäletab vast oma noorusaegadest Aleksander Grini kirjutatud jutustust “Punased purjed” (LR, 1959) ning selle ainetel 1961. aastal vändatud samanimelist filmi, peategelase Assoli osades vaid 16-aastane, tulevane tõusev filmitäht Anastassia Vertinskaja ja sarmikas Vassili Lanovoi. See oli aeg, kui raadiojaamades kõlas sageli laul sõnadega “Õrnpunased purjed, kui loojangul päev, oh tooge mu juurde mu kallima laev…” Grin kirjutas “Punased purjed” aga palju varem, keerulistel  aegadel, 1920.-1921. aastatel. Grin suutis luua omapärase kunstilise maailma, kus elavad ideaalsed kangelased, kes leiavad oma õnne ja teevad teoks oma unistused. Grini teostele on omane silmatorkavalt „lingvistiliselt helisevad“ ja omapärased  isiku- ja kohanimed ning põhjalikud ja huvitavad kirjeldused, mis annavad tiivad fantaasialendu ergutavate kujutluspiltide tekkeks. Kirjanik Konstantin Paustovski on öelnud, et “Punased purjed” on  “poeem, mis jaatab inimese hinge jõudu ja kiirgab hommikuse päikesena armastust elu vastu.” Alates27. juunist 1968. aastast, tähistatakse suvise pööripäevale võimalikul lähedasel ööl – unistuste ööl -, Peterburis igal aastal kui noorte ellu astujate pidupäeva, mis tänaseks on lisaks sellele kujunenud linna üks suviseid visiitkaarte,  Igal aastal aina grandioossemaks kujunev show´, milles on ühendatud muusikalis-tantsulised etteasted mastaapsete valgus- ja pürotehniliste efektidega on tõeliselt romantiline ja emotsionaalne kogemus.  Suurejoonelise vaatemängu finaaliks on unistuste ja lootuste laeva – punaste purjedega aluse muusika saatel sisenemine Neeva akvatooriumisse.  Festivalipaik on jaotunud kaheks suureks lavaks: Palee väljakul toimuvad kontserdid ja teatraliseeritud vaatemängud (piletid paketihinnas) ja grandioosne tule-, muusika- ja pürotehniline vaatemäng  (kestab u 20-30 min) Neeva kaldapealsel (sissepääs vaba) ning see on sünkroniseeritud astronoomilise  suve alguse kellajaga.

Vaata “Punaste purjede öö” videot SIIT

Pidu ja narodnoe guljanie hommikuni. Ööbimine 4* hotellis Grand Catherine Palace.

 

PÜHAPÄEV, 21. juuni 2019

Hommikusöök hotellis. Hommikupoolik vaba. Kell 14:45 koguneme hotelli fuajeesse, et suunduda koos Peterburi kesk bussijaama. Buss väljub kell Peterburi kesk bussijaamast kell 15:45.

Teretulemast koju!

 

PÕHIPAKETI HIND SISALDAB

  • 4 ööd 4* hotellis Grand Catherina Palace (või samaväärses)
  • 4 hommikusööki
  • Piknik Pavlovskis
  • Kohalik giid kogu kultuuriprogrammi vältel
  • eestikeelne giid-reisijuht kogu reisi vältel
  • Buss 1 päevaks (väljasõidul Pavlovskisse ja Tsarskoje Selosse)
  • 2x laevapiletit
  • Sissepääsud Peterhofi, Tsarskoje Selosse, Pavlovskisse, Marmorpaleesse
  • Sissepääs Imperaatorlikku Portselanimuuseumisse
  • Sissepääs festivali „Punased purjed“ tasulisele alale

 

 PÕHIPAKETT EI SISALDA

  • Bussipiletid Tallinn – Peterburi – Tallinn (LuxExpress)
  • Reisikindlustust
  • Hotelli minibaari kasutamist ja mistahes tasulisi teenuseid hotellis ja LuxExpressis.

 

 KOHAPELASED KULUD

  • Lõuna- ja õhtusöögid
  • Kohaliku transpordipileteid
  • Hinnatase: madal/keskmine
  • 1 EUR=72.9 RUB

 

REISIJA MEELESPEA JA KASULIK INFO:

∗ Palume Teil enne reisi broneerimist kindlasti tutvuda Elamusreiside reisiinfo, makse- ja lepingutingimustega.

∗ Reisidokumendid: reisimisel Venemaale on vajalik Eesti Vabariigi pass koos kehtiva viisa ja reisikindlustusega.

∗ Reisija meelespea Eesti VM kodulehel: http://vm.ee/et/reisija-meelespea

∗ Hädaolukorras saate alati konsulteerida VM valveametnikuga telefonil +372 6377 000 või +372 53 01 9999 (24h).

 

 

 

REISIKORRALDAJA: ELAMUSREISID OÜ

Registrikood: 12833805

Reisiettevõtja kindlustusleping nr. 72306994

SWEDBANK:  EE 54 2200 2210 6185 5882

Tel: +3725035761

e-mail: info@elamusreisid.ee

www.elamusreisid.ee

 

ELAMUSREISIDE REISIPAKETTIDE KIRJELDUSED ON AUTORIKAITSE OBJEKT NING SELLE SISUTEKSTE EGA FOTOSID EI TOHI KASUTADA ILMA ETTEVÕTTE LOATA!

 

 

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email