• Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
Sellised näevad välja maailma kauneimad kontserdisaalid

Viini Musikvereini imeline Kuldne saal on muusikasõpradele tuttav ainuüksi 1. jaanuaril sealt üle kantava uusaastakontserdi tõttu, kuid tuleb tunnistada, et maailmas on palju põnevaid ja kauneid muusikasaale, kus viibida on omaette elamus. Toome siinkohal välja mõned neist. Elamusreisid on korraldanud juba kahel korral muusikareisi Pariisi uude kontserdimajja, mis on samuti ilusaimate saalide nimistus.  

Kõige värskem (avati 11.01. 2017) ja ohtralt tähelepanu pälvinud Euroopa kontserdimaja on kahtlemata Hamburgis asuv Elbphilharmonie, mille valmimine võttis aega ligi kümme aastat. Elbphilramonie on koduks ka Põhja-Saksa Raadioorkestrile (NDR). Hamburgi sadamapiirkonda vandes kaubahoonete ja – kaide piirkonda rajatava unikaalse lahendusega kontserdimaja algidee pärineb  Hamburgi arhitektilt Alexander Gérardilt ning sai oma lõpliku kuju arhitektuuribüroos Herzog & de Meuron. Hoone näeb välja nagu kail seisev hiigellaev, mille otsas „mäslevad klaasist lained“.

2015. aasta jaanuaris maailmakuulsa prantsuse arhitekti Jean Nouveli projekteeritud Pariisi kontserdimaja avamine oli suursündmus, mida oli kaua oodatud. Nii oma välikuju kui siselahenduse poolest on see unikaalne ja köitev: väljast jõulised roostevabast terasest hiigelvormid, sees pehmed voogavad „helilained“. Nouvel, kes sai selle eest ka aasta arhitektuuripreemia, keeldus aga avamisele tulemast, sest hoone ei olnud tema sõnul lõpetatud.

Tokyo Opera City kujutab endast 230 m kõrgust pilvelõhkujat, mis pakub katust nii kultuuriorganisatsioonidele kui ka kontoritele. See on koduks nii Jaapani Rahvusteatrile kui ka Tokyo kontserdimajale. Ebatavalise  – traingli-kujulisele ja puust kõlakoda meenutavale, tammepaneelidega vooderdatud kontserdisaali idee pärineb heliloojalt Toru Takemitsult. Kontserdimaja avati 1996. aastal Bachi „Matteuse passiooniga“.

Brazil’s Orquestra Sinfônica do Estado de São Paulo kodusaali puhul on tegu väga ebahariliku hoonega – nimelt on tegu endise Sorocabana raudteejaamaga, mis valmis 1938 ja oli kasutusel kuni 1997. aastani. Ajalooline hoone ehitati ümber kultuurikeskuseks ning 1999. aastal avati see Mahleri Teise sümfooniaga.

Barcelonas 1908. aastal arhitekt Lluís Domènech i Montaneri kavandi järgi valminud Palau de la Música on tõeline Art Nouveau pärl ning hoone kuulub ka UNESCO arhitektuuripärandi nimistusse.

1918. aastal alustati sultan Fuad I valitsemise ajal Alexandriasse uue ooperimaja ehitust. Teatri omanik Badr El Din Kerdany kutsus kultuuritemplit rajama prantsuse arhitekti Georges Baroque´i. Alul kandis see nime Mohamed Ali teater, hiljem muudeti nimi Alexandria ooperiteatriks. Teater avati 1921 ning avati pärast neli aastat kestnud põhjalikku renoveerimist taas 2004. aastal.

Argentinas avati esimene ooperimaja küll juba 1857. aastal, kuid 1908. aastal valmis uus ja suurejooneline Teatro Colón, mis on segu prantsuse ja itaalia arhitektuuristiilidest, kuna selle valmimise taga on kolm erinevat arhitekti. 2006. aastal suleti teater põhjalikuks renoveerimiseks ja avati taas 2010. aastal.

Fotodel: Elbphilharmonie (1,2); Pariisi kontserdimaja (3,4);  Tokyo kontserdisaal (5);  Sao Paulo kontserdimaja (6,7); Palau de la Música (8,9); Alexandria ooperimaja (10); Teatro Colón (11)

Print Friendly