• Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
PALAIS GARNIER, VÄÄRIKAS OOPERIMAJA PARIISI SÜDAMES

Palais Garnier on üks maailma väärikamatest, legendaarsematest ja ilusamatest ooperimajadest, mida peaks kasvõi kord elus külastama iga ooperi- ja balletisõber. Seda peetakse samasuguseks Pariisi sümboliks ja arhitektuuriliseks maamärgiks nagu Jumalaema ja Sacré Coeri kirikuid ja Louvre´i.  Napoleon III-le pühendatud ooperimaja ehitust alustati 1862. aastal, selle valmimine aga venis Prantsuse-Preisi  sõja tõttu üsna pikaks – teater valmis aastal 1875. Klassitsismist barokini ulatuvaid stiile ja rohkelt erinevaid materjale miksiv suursugune hoone (mida on kutsutud ka naljatavalt „pulmatordiks“), otse Pariisi südames äratab tähelepanu ja imetlust nii seest kui väljast. Ooperimaja ehitamisel raha ei loetud, sest keisri ambitsiooniks oligi Euroopas silma paista. Ooperimaja all on muide, ka väike järv, mis inspireeris kirjanik Gaston Leroux´d teose „Ooperikummitus“ loomisel. Algselt sai ooperimaja asukoha järgi Kaputsiinide bulvaril nimeks Salle des Capucines, kuid peagi nimetati maja selle looja, arhitekt Charles Garnieri järgi ümber Palais Garnier´iks, kuid on tuntud ka kui Opéra Garnier, Opéra de Paris ja lihtsalt ooper. Mitmetiivalises hoones on, mida imetleda: alates 1979 inimest mahutavast saalist koos viie rõduga ja Euroopa ühest suuremast teatrilavast, mis mahutab ära kuni 450 inimest. Saali uue laemaalingu (valmis 1964) autor on Marc Chagall, 7-tonnise pronksist lühtri projekteeris Garnier. Samuti väärib imetlust halli laskuv valgest marmorist peatrepp, 154 meetri pikkune, 18 meetri kõrgune suur  jalutusruum (Grand Foyer), koos oma uhkeldavate  lühtrite ja Paul Baudry võrratu laemaaliga; samuti keisri paviljon (Rotonde de l’Empereur), mis koosneb tervest väiksematest ruumidest, püsikülastajate sissepääs (Pavillon des Abonnés), Kuu (Salon de la Lune) ja Päikese (Salon du Soleil) salongid jpm. Samuti asub hoones ooperi raamatukogu-muuseum, kus on tallel enam kui 100 000 raamatut, enam kui 600 000 ajaloolist dokumenti, 10 000 etenduse kavalehte, isiklikke kirju,  100 000 teatrifotot, kuulutusi, sketše, teatrikostüüme jpm. Kuni 1989. aastani, mil valmis Place de Bastille (Opéra Bastille), oli see imeline ajalooline hoone nii Pariisi ooperi- kui balletitrupi koduks. Maja allkorrustel asuvad saalid siin töötanud kuulsate koreograafide Balanchini, Nurejevi ja Petipa mälestuseks. 2011. aastal avati ooperiteatri ülakorrusel armas restoran. Pärast Bastille oopermaja valmimist antakse Garnieris valdavalt balletietendusi ning seda unikaalsem on võimalus näha ooperit „Lear“ just vanas ooperimajas.

 

 

Print Friendly