• Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
JÄÄNUD 8 KOHTA! 19.-28.11.2018 LAV-i KULTUURI- JA (VEINI)GURMEEREIS

AEG: 19. – 28.11.2018

KESTVUS: 10 päeva

GIID: KRISTEL NÕMMIKsommeljee

GIID- REISIJUHT:  RIINA LUIK

REISIGRUPI SUURUS: minimaalne 10/maksimaalne 16 inimest

PAKETI HIND:  1525.00 EUR*

LENNUPILETID: kuna lennupiletite hinnad muutuvad pidevalt, ei ole need paketihinnas. Lennupiletid ostame välja kohe, kui olete broneerinud reisi. Lennupiletitele ei lisandu ettevõtte poolt mingit juurdehindlust. Kiire reisi broneerimine aitab seega oluliselt lennupiletite hinnas kokku hoida.

VIISA: LAV-i reisimiseks on vaja viisat, selle saamise eest hoolitseb Elamusreisid. Viisa kättesaamiseks on vaja arvestada 2-3 nädalat.

Fotod: Vaho Klaamann ja LAV Turismiamet 

Kui olete unistanud käia kord elus ära Hea Lootuse neemel, näha Lõuna-Aafrika tõeliselt kaunist loodust, ookeanis majesteetlikult ujuvaid vaalaparvesid, nautida suurepäraseid Lõuna-Aafrika veine ja kohalikku kööki, külastada maailma üht liigirikkamat botaanikaaeda, käia ära teemandimuuseumis ja teha veel palju muudki põnevat, siis see reis on just teile.

Tõsi, see pole Aafrikaga seostav safari, kuigi Aafrika pingviinide, vaalade ja delfiinidega kohtumine on meie reisiprogrammis. Pigem on see reis neile, kes tahavad Aafrikaski mõnuleda ja elu nautida, teha seda heas seltskonnas, keda teid ühendavad samad huvid. See on reis neile, kes eelistavad monumentide-kirikute-katedraalide asemel rahulikku kulgemist, saatjaks suurepärased veinid, keelt alla viivad toiduhõrgutused ja  lummavad loodusvaated. Kes oskavad hinnata võimalust, et teid võetakse vastu külalislahketes kodudes – perekonna veinimõisates. See on ka suurepärane võimalus pikendada suve, nautida ookeanimõnusid, laadida end sügispimeduse ja pika talve eel päikese ja heade emotsioonidega. Gurmee- ja veinisõpradele pakub see reis paljut: alates piknikust Hea Lootuse neemel ja õhtusööki kohalikus veiniaias, Lõuna-Aafrika tippveinimajade külastusi ja degustatsioone. Lisaks vaalade vaatlus ookeanil, huvitavad lood kohalikust põnevast ajaloost ja kultuurist. Lõuna-Aafrika ajaloo ja kultuuri juured ulatuvad sügavale Mama Africasse – nagu aafriklased ise oma kontinenti hellitavalt kutsuvad.

LAV on teemandiekspordis maailmas esikohal, samuti on riik suurim kulla, plaatina, kroomi ja  mangaani kaevandaja. Samuti on siin suured gaasi-, nikli-, kivisöe-, vase-, raua-, asbesti-, hõbeda- ja uraanivarud. Siinne põllumaa on üliviljakas ja kliima soodne, et kasvatada mistahes põllukultuure, aia- ja puuvilju. Veiniaedade rajamine ja veini tootmine levis tänase Lõuna-Aafrika territooriumile koos esimeste Euroopa asunikega, viinamarjaistandusi hakati flaami uusasunike poolt rajama 1650. aastatel. 1680ndatel saabus piirkonda hulgaliselt prantsuse hugenotte, kes tõstsid oma veiniteadmise ja traditsioonide toel kohaliku veinitööstuse täiesti uuele kvalitatiivsele tasemele. Arusaam Lõuna-Aafrikast jääkski poolikuks, kui me ei teeks tutvust siinse veinikultuuriga. Lõuna-Aafrika köök on tänu siin elavate rahvuste rohkusele mitmekesine, põnevalt läbi põimunud ja ülimaitsev: eriti kala ja mereandide austajatele on see kui maapealne paradiis.

Aastaaeg LAVi külastamiseks pole juhuslikult valitud, vaid tugineb lõunapoolkera  aastaaegade erisusel ja kliimal. Usaldades seal korduvalt käinud, meie reisi giidi ja tunnustatud sommeljeed Kristelit ja LAV Eesti aukonsulit Vaho Klaamanni, kes ütleb: „Aastaajad on Lõuna Aafrikas „tagurpidi“ – jaanipäeval on seal jahe ja jõulude ajal soe. Minu enda lemmikajad on jaanuari keskelt märtsi lõpuni ja poolest oktoobrist novembri lõpuni – eelkõige sellepärast, et Eestis on sellel ajal ilm reeglina kehv ja seal just parajalt soe – ideaalne aeg  talvestressi eest pagemiseks.  LAV-is kestab suvi – oktoobri keskelt kuni poole veebruarini. Kaplinna ümbrus on just see koht, kus sellel ajal olla tasub. Õhutemperatuur keskmiselt 25 ja 30 vahel, nii et eestlase jaoks ideaalne suvi. Tuleb olla valmis ka kuuma- ja külmalaineteks, aga tavaliselt need õle 2-3 päeva ei kesta.“

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) asub Aafrika mandri lõunatipus ja  piirneb kuue riigiga: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (miniriigi territoorium on täielikult ümbritsetud LAV-iga. 31. mail 1910. aastal iseseisvunud LAV on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret, selle majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis. Presidentaalsel riigil on kolm pealinna: Pretoria (täidesaatva võimu ehk valitsuse asukoht), Kaplinn (seadusandliku võimu ehk parlamendi asukoht) ja  Bloemenfontijn (kõrgeima kohtuvõimu asukoht) ning 11 riigikeelt. Immigratsiooni tõttu on LAV rahvastik väga kirju, kuid selle ümmarguselt 55,5 mln elanikust moodustavad valdava enamuse (ca 70 %) aafriklased, neile järgnevad alla 10% valged, edasi värvilised, asiaadid ja India-Aasia päritolu inimesed. Nii kohalikku kultuuri kui piirkonna ajalukku on jätnud tugeva jälje Buuri sõjad (neid oli kaks), mis puhkes Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ning Transvaali (LAV) ja Oranje Vabariigi  vahel, haarates kokku perioodi 1880-1902. Sõda lõppes Briti impeeriumi võiduga. Sõjas lõi buuride ridades kaasa ka eestlasi. Sõja põhjuseks olid Oranje territooriumil avastatud perspektiivsed teemandi ja Transvaali alade rikkalikud kullaleiukohad, mis meelitasid peamiselt Inglismaalt ja Saksamaalt kohale õnneotsijatest kriminaale, kes nõudsid küll õigusi, kuid lüües segi vagade kalvinistidest hollandlaste ja hugenottidest prantslaste ühiskonna, ei tahtnud maksta makse ega teenida sõjaväes. Briti impeerium tuli oma kaaskodanikele appi ja Buuri sõdade tulemusel anastasid riigi.

 

 1. PÄEV: ESMASPÄEV, 19. november

Õhtul äralend Tallinnast.

 

 2. PÄEV: TEISIPÄEV, 20. november 

KAPLINN – SIMONSIGI VEINIMAJA

Ennelõunal maandume Kaplinnas. Transfeer lennujaamast Stellenboschi. Check-in hotelli. Veidi puhanud,  alustame Kristeli juhatusel esimeste suurepäraste LAV-i veinide maitsmisega  Simonsigi veinimajas (siin ja edaspidi: kõik degustatsioonid paketihinnas). Mekime koos pererahvaga märjukesi ning jääme siia ka õhtusöögile. Perekonnale kuuluvas restoranis Cuvee tellitakse vastavalt soovile ja tasutakse ise. Simonsigi veinimaja asutati 1968. aastal ning see kuulub LAV veinikultuuri ühele alusepanijale ja propageerijale – prantsuse päritolu hugenotti, Jacques Malani järeltulijatele. Simonsigi veinimajas valmistatakse oma veiniaia marjadest mitte ainult suurepäraseid veine, vaid ka võrratuid klassikalisel šampanja-meetodil valmivaid vahuveine. Kuidas Simonsigis veine- ja vahuveine valmistatakse saame teada nii  teadmis- kui maitsepõhiselt koos pererahva ja Kristeli abiga. Pärast õhtusööki bussiga tagasi hotelli. Öö Stellenboschis. Lisaks saad lugeda: http://www.simonsig.co.za/

3. PÄEV: KOLMAPÄEV, 21. november

STELLENBOSCHI VEINIPIIRKOND:  CAVALLI VEINIMAJA – STELLENBOSCH

Hommikusöök hotellis. Seejärel sõit Cavalli veinimaja (lõunatame sealsamas, kohad broneerime ette, kohapeal tasub igaüks vastavalt tellitule). Siin saab meie giid Kristel särada oma asjatundlikkuse ja heade sidemetega, mis tal selle majaga on. Eestlastelegi tuttavas Stellenboschi veiniaedade piirkonnas, Helderbergis asuv Cavalli veinimaja kuulub nö LAV „kuldse kolmnurga“  olulisemate majade hulka. Veinidegustatsiooni juhib Kristel ning otse loomulikult võtab meid vastu maja pererahvas.  Pärastlõuna vaba aeg Stellenboschis  linnaga tutvumiseks ja puhkuseks. Stellenbosch asub u 50 km kaugusel Kaplinnast ja on oma väiksusele vaatamata ka ülikoolilinn.  Tegu on LAV-i  ühe juhtivama ülikooliga, kus õpib ligi 30 000 tudengit.  Stellenbosch on kogu provintsis vanim valgete asundus, mille rajas 1679. piirkonna esimene hollandlasest kuberner Simon van der Stel ning hollandipärast arhitektuuri kohtab siin igal sammul. Tegu oli äärmiselt väärika mehega, kelle isa oli Ida-India Kompanii ühe juhtfiguure ja Mauritiuse esimene kuberner. Piirkonnas kasvas palju tammesid ning asula nimi oli varem Eikstad ehk Tammelinn, hiljem muutus nimi asutaja nime järgi Stellenboschiks (Steli mets). Linn asub Esimese jõe (Eerste rivier) kaldal. 1690. aastal saabusid siia Prantsusmaal usulise tagakiusamise ohvriks langenud reformatsiooniliikumise omaks võtnud hugenotid, keda tuntakse ka kalvinistidena. Sama liikumine oli tugev ka Hollandis ning need kaks rühmitust leidsid kohe üksteisemõistmise. Laugjate küngaste vahel kulgev u 140 m laiune org on pinnaselt ja Vahemerelise kliima poolest veiniviinamarjade kasvatamiseks kui loodud ning ega asjata ei kutsuta Stellenboschi LAV-i suurimaks veiniaiaks.  Öö Stellenboschis.

Kristel jagab soovitusi, kuhu võiks õhtul Stellenboschis õhtusöögile minna.

Lisaks saad lugeda: http://cavallistud.com/estate/overview/

 

4. PÄEV: NELJAPÄEV, 22. november

HEA LOOTUSE NEEM – BOULDERSI PINGVIINIDE KOLOONIA – ÕHTUNE PIKNIK CAPE POINTI VEINIAIAS – FRANSCHHOEK

Hommikusöök hotellis. Check-out. Sõit Hea Lootuse Neemele ja Bouldersi pingviinide koloonia juurde. Hea Lootuse neem ( Cape of Good Hope) on maailmakaardil vist kõige ilusama ja romantilisema nimega paiku. Miks see nii kuulus on? Enne kui maadeavastajad selged geograafilised piirid paika panid, arvati et see on punkt, kus Atlandi ja India ookean kohtuvad, kuid hiljem selgus, et Aafrika mandri kõige lõunapoolseim punkt on siiski natuke ida pool – paigas, mida tuntakse Cape Agulhas´ina. Cape Agulhasi teavad vähesed, kuid Hea Lootuse Neem on aga kõigil geograafiatunnist teada une pealt. Hea Lootuse Neem on kui magnet – siia ihkavad välja jõuda kõik Aafrikasse tulnud turistid. Naudime siis siit avanevaid võimsaid vaateid meiegi ja et see hetk kaua kestaks, peame pikniku siinsel Dias Beachil (suupisted ja veini hinnas, giidid võtavad kaasa).  Otse järskude kaljude all laiuv liivarand on enam kui ahvatlev, kuid avatud külmadele Atlandi voogudele.

Edasi siirdume Boulders Beachile, kus pesitseb mitu tuhat Aafrika ehk prillpingviini. Siinsed pingviinid kuuluva Aafrika ohustatud loomaliikide hulka, nad on monogaamsed, kuid neile meeldib elada kolooniatena ning nad tulevad igal aastal pesitsema ühte ja samasse kohta. Aafrika lõunatipu rannikul ja rannikusaartel on mitmeid nende asurkondi. Selleks, et näha pingviinide toimetamisi, teeme peatuse Boulders Beachi külastuskeskuses. Pärastlõunat sõidame Cape Pointi veinimaja õhtupiknikule (hinnapaketi sees). Cape Pointi veinimõisa viinamarjapõldude vahel toimuv iganädalasele piknikule kogunevad kokku kõik LAVis veinireisil olevad inimesed, siin nauditakse suurepäraseid veine, jagatakse reisimuljeid, kohtutakse inimestega üle maailma. See on enneolematu kogemus, nagu on märkinud kõik, kes sellest maagilisest õhtust on osa saanud.  Õhtuks jõuame Franschhoeki, kus ööbime järgmise öö.    See on kena „prantsuse nurgake“ – täpselt nii nagu linnakese nimi afrikaansi keeles kõlabki. Franschhoek asutati 1688. aastal 176 Prantsusmaalt välja aetud hugenottide poolt. Linnas asub hugenottidele pühendatud monument ja ümberasujate ajalugu talletav kohalik muuseum. Muistsel ajal tunti seda aga hoopis Elevantide nurgana, sest siit viis läbi nende rännurada..

Õhtusöögiks (ei kuulu hinna sisse) on kõigile kohad broneeritud restoranis Foliage  http://www.foliage.co.za/

Lisaks saad lugeda: http://cpv.co.za/

 

5. PÄEV: REEDE, 23. november

FRANSCHHOEK – KANONKOPI VEINIMÕIS – HERMANUS

Hommikusöök hotellis, kell 12:00 chek-out. Hommikupooliku jätame mõnulemiseks ja omal käel linnakesega tutvumiseks. Ekslemist pole vaja karta, sest linnal on vaid üks põhitänav, mis on mõlemalt poolt palistatud armaste kunstipoodide, galeriide ja kohvikute-restoranidega. Tänase pärastlõuna pühendame suurepäraseid veine maitstes. Simonbergi mäe jalamil võrratu looduse rüpes  asuvad Kanonkopi veiniaiad on külastamist väärt nii oma veinide, kui ka võrratu asukoha pärast. Kanonkopi veinimajas toimetab juba neljas põlvkond, mõis on kogu aeg olnud ühe perekonna käes. Selle asutaja  oli Lõuna-Aafrika riikide liidu parlamendi liige  J.W. Sauer, selle tänased omanikud Paul & Johann Krige. Veinimaja nimi tuleneb otseselt auskohast – hollandikeelne „kopje“ tähendab mäeküngast ning see oli 17. sajandil suurepärane asukoht kaitsepositsioonide kindlustamiseks  kui ka rannavalvele, mis tähendas  suurtükkide asukohta ja kahuripaukudega signaali andmisest, kui laevad rannikule lähenesid.

Kanonkopi veinid murravad punaveini austajatel tõenäoliselt südamed pikaks ajaks ja panevad nii mõnelegi senisele lemmikule truudust murdma. Mekime ja mekutame, naudime olemist hea veini ja meeldivate inimeste seltsis. Kui veini on juba üksjagu joodud, hakkavad ilmnema iga reisil olija varjatud sommeeljee-oskused ja ilmselt saavad peagi täiendust ka Eesti sommeljeede kursused…

Õhtuks sõidame Hermanusesse ja meie tee viib läbi imelise Lõuna-Aafrika maastikku rannikupiirkonna. Hermanus pole pelgalt võluvate randade ja hotellidega rannikulinn, vaid ka sihtkoht neile, kes tahavad kohtuda vaalade ja delfiinidega. Tõsi, see pole võimalik iga kord, sest sõltub selles, kust kandist tuuled puhuvad. Kuid lootust on alati, seda enam kui Hea Lootuse Neem on kõigest kiviviske kaugusel. Kui hollandi päritolu õpetaja Hermanus Pieters 1815. aastal Kaplinna jõudis, võttis teda vastu ingliskeelne kogukond ja ka koolis õpetati ainult inglise keelt. Ta asus tööle Hemel en Aarde orus (hollandi k taevas ja maa) hollandi päritolu talupoegadele haridust andes ja sooviga põlistada siinkandis ka hollandi keelt. Ta käis tihti paigas, mida tunti „Allikana“ ning esimese maamärgi panigi ta siin maha – paika hakati tema järgi kutsuma „Hermanus Pieters´se Fonteyn” ehk Hermanus Pietersi allikas. See pikk ja lohisev nimi muudeti aga 1902. aastal postiametnike nõudmisel lihtsalt Hermanuseks. Loodus ja taimestik on siin imelised, see on maailma üks botaaniliselt liigirikkamaid piirkondi – siinsest Fernkloofi loodukaitsealalt on leitud 1474 (!) erinevat taimeliiki.  Öö Hermanuses. Loe lisaks: (http://www.kanonkop.co.za/

 

 6. PÄEV: LAUPÄEV, 24. november

HERMANUS – VAALADE  JA DELFIINIDE VAATLUS MEREL – CREATIONI VEINIMÕIS + ÕHTUSÖÖK

Hommikusöök hotellis. Organiseeritult minek merele vaalu ja delfiine vaatama (hinnapaketis). Kahetunnine tuur kaatriga ookeanil annab võimaluse kohtuda (vahel isegi oma käega katsuda) vaalu ja delfiine, kes rannikualadel tiirutavad. Hermanus kuulub maailmas 12 parema sekka kuuluvaks paigaks, kus vaalu vaadelda. Sõidame siinkandis unikaalsete Keldri-koobaste juurde, mis avastati kohalike talupoegade poolt 1776. aastal. Rikkalike tilklubjakivististega (stalaktiidid ja stalagmiidid)  koopalabürindid on unikaalsed ka selle poolest, et siia avanevad mageveeallikad. Magevee olemasolust annab tunnistust koobastes allikate juures kasvavad enam kui saja aastased viigipuud ja muu taimestik. Külastame ka Hanede lahte (Gansbaai), mis on üle maailma tuntud kui paik, kus saab teha puurisukeldumist koos haidega… Me jätame selle närvikõditava elamuse (vähemalt kollektiivselt) vahele ning naudime meeleolukat kaatrituuri ja kaunid rannikuvaated. Seejärel naaseme hotelli, vahetame riided, puhkame veidi ja pärastlõunal sõidame Hemel-en-Aarde orgu (Taeva-ja-maa-org), kus asub meie veinimaja Creation Wines, ja kus toimub õhtusöök, mis kannab nime „Secret Wine & Food (hinnapaketi sisse). Öö Hermanuses. Loe lisaks: http://www.creationwines.co

 

7. PÄEV: PÜHAPÄEV, 25. november

HERMANUS – CHAPMAN ROAD – KAPLINN – TEEMANDIMUUSEUM

Hommikusöök hotellis. Chek-out. Alustame sõitu  Kaplinna, mööda maalilist rannikuteed Chapman Road. Saabume Kaplinna ~15.00.  Teemandimuuseumi külastus (tasuta). Õhtul vaba aeg puhkuseks, Kristel jagab restoranisoovitusi, et omal käel maitseelamusi jahtida. Öö Kaplinnas.

8. PÄEV: ESMASPÄEV, 26. november

LINNAEKSURSIOON KAPLINNAS – KIRSTENBOSCHI BOTAANIKAAED

Hommikusöök hotellis. Linnaekskursioon Kaplinnas: Waterfront, vanalinn, Long Street jne. Lääne-Kapimaa provintsikeskuse pealinn Kaplinn (Kaapstad) asutati 1652. aastal Hollandile kuulunud Ida-India Laevakompanii vahesadamaks. Laevad sõitsid Inda ja Hollandi Aasias asuvate asumaade vahet, tuues Euroopasse luksuskaupu, vürtse, teed, ka botaanilisi haruldusi jne. Kaplinn on looduslike vaatamisvääruste poolest tuntud tänu majesteetlikule  Lauamäele, võluvale rannikujoonele ja Hea Lootuse neemele (Kaap die Goeie Hoop). Kaplinnas asub LAV parlament. Kaplinn on elanike arvu poolest suuruselt teine linn pärast Johannesburgi. Linna etniline koosseisu moodustavad ¾ osas värvilised ja ¼ osas valged. Enam kui pooled kohalikest elanikest peavad oma emakeeleks inglise, teine pool afrikaani keelt. Pärastlõunal Kirstenboschi Botaanikaaia külastus (paketihinna sees) Külastame Lauamäe jalamil asuvat kuulsat Kirstenboschi botaanikaaeda. Kui aed tähistas 2013. aastal oma 100ndat juubelit, nimetati see „Aafrika ilusaimaks aiaks“. Aia liigirikkus on vapustav- siin on esindatud viis Aafrika kuuest bioomist ehk makroökosüsteemi, mis tähendab antud piirkondadele iseloomuliku floora ja fauna esindatust. Kirstenboschi Botaanikaaia rajamise au kuulub juba  mainitud mehele Jan van Riebeekile ning selle rajamise idee polnud mitte välismaise peene aiakultuuri edendamine, vaid kohaliku unikaalse taimekoosluse säilitamine. Aia üheks uhkuseks on suur talveaaed, kus esitletakse Aafrikas ainulaadseid taimi, mis siinses talvises jahedas kliimas muidu vastu ei peaks. Aias on rõhk kohalikel endeemilistel iludustel ja haruldustel, mille ehteks  on kevadel õitsevad Protea´de perekonda kuuluvad õitsvad põõsad, mida kohalikud kustuvad „suhkrupõõsad“ (suikerbos). Meilgi müüakse neid lillepoes. Aiast saavad alguse mitmed matkarajad, üks neist kulgeb läbi õõnsa nimega – Luukereoru, ja viib välja Lauamäele. Õhtul reisi lõpuõhtusöök restoranis Harbour House (paketihinna sees). Öö Kaplinnas.

 

9. PÄEV: TEISIPÄEV, 27. november KAPLINN – LAUAMÄGI

Hommikusöök hotellis. Kes soovib võib puhata hotellis, soovijatega suundume vallutama kaabeltõstuki abiga Lauamäge (ei kuulu hinnapaketi sisse). Unikaalne lameda platooga Table Mountain (Tafelberg) on vaid 1080 m kõrgune imposantne mägi, mis on vaieldamatult üks LAV enim pildistatud objekte. Mägi on vallutatav nii köisraudtee (alustas tööd 1929) abil kui jalgsi. Siinne loodus pakub küllaga silmailu, sest piirkond on ülimalt rikas endeemilistest taime-, linnu- ja loomaliikidest. Lauamäe nõlvadel on loendatud kokku 2200 taimeliiki, neist 1470 õistaimed. Umbes 3 km laiusel platool kõrguvad kõrgemad osas Kuraditipp ja Lõvipea. Kaabeltõstukiga saab Lauamäele linnas peatusest Kloof Nek Road, piletid saab osta piletikassast. Pileti hind: RAZ 225.00 (~ 14 EUR ).  Kes aga eelistab puhkust ja veininautimist võib seada sammud veinibaarist Belthasar, kus saab klaasi kaupa maitsta vähemalt 250 (!) LAV-i veini, mis seal alati saadaval on. Seal saab ka kenasti keha kinnitada ja see pole enne õhtust äralendu sugugi halb plaan. Loe lisaks: http://belthazar.co.za/winelist/

Äralend vastavalt lennugraafikule.

 

10. PÄEV: KOLMAPÄEV, 28. november. 

 Saabumine Tallinnasse. Tere tulemast koju!

 

PAKETT SISALDAB

* Elamusreisid jätab endale õiguse korrigeerida hinda juhul, kui seda teevad meie partnerid ning teha muudatusi programmis, kui see on vajalik ilmaolude või reisi sujuvama korralduse huvides. 

TRANSPORTI:

  • Lennujaama transfeerid
  • Mugavustega buss kogu reisi vältel

MAJUTUST(DBL ROOMS):

TOITLUSTUST:

  • 7x hommikusööki hotellis
  • 4 x veinimaja & degustatsiooni: Simonsig, Cavalli, Kanonkop, Creation
  • 1 x lõuna Creationi veinimajas
  • 1 x lõunapiknik (suupisted & veinid) Hea Lootuse neemel
  • 1 x õhtupiknik Cape Pointi veiniaias
  • 1 x lõpuõhtusöök Kaplinnas, Harbour House´is

 

MUUSEUMID JA AKTIVITEEDID   

  • Teemandimuuseumi külastus
  • Vaalade ja delfiinide vaatlus ookeanil
  • Kirstenboschi Botaanikaaia külastus
  • Gondlisõit Hea Lootuse neemel
  • Sissepääs pingviinide rannale

GIIDITEENUS: eestikeelsed giidid kogu reisi vältel  

PAKUTAVAD LISATEENUSED

 

EI KUULU HINNAPAKETTI: 

  • Lennupiletid, äraantav pagas, pardateenused
  • Viisa
  • Tellitud lõuna- ja/või õhtusöökidel karastus- ja alkohoolsed joogid (kui ei ole märgitud teisiti)
  • Tipp bussijuhile
  • Hotelli minibaari kasutamine, tellitud teenused hotellis

REISIJA MEELESPEA JA KASULIK INFO:

∗ Palume Teil enne reisi broneerimist kindlasti tutvuda Elamusreiside reisiinfo, makse- ja lepingutingimustega.

∗ Reisidokumendid: reisimisel Lõuna-Aafrika Vabariiki on vajalik Eesti Vabariigi pass, mis peab kehtima kogu kavandatud reisi vältel ja viisa.

∗ Reisija meelespea Eesti VM kodulehel: http://vm.ee/et/reisija-meelespea

∗ Hädaolukorras saate alati konsulteerida VM valveametnikuga telefonil +372 6377 000 või +372 53 01 9999 (24h).

 

REISIKORRALDAJA: ELAMUSREISID OÜ

Registrikood: 12833805

Reisiettevõtja kindlustusleping nr. 60962803

SWEDBANK:  EE 54 2200 2210 6185 5882

Tel: +3725035761

e-mail: info@elamusreisid.ee

www.elamusreisid.ee

 

ELAMUSREISIDE REISIPAKETTIDE KIRJELDUSED ON AUTORIKAITSE OBJEKT NING SELLE SISUTEKSTE EGA FOTOSID EI TOHI KASUTADA ILMA ETTEVÕTTE LOATA!  

 

 

Print Friendly