• Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
UUS! 11.-15.09.2019 KULDNE SÜGIS CAMBRIDGE´IS: kultuur-aiad-traditsioonid

AEG: 11.- 15. SEPTEMBER 2019

KESTVUS: 5 PÄEVA

GIID-REISIJUHT: RIINA LUIK

KOHALIK GIID: Blue Badge Guide kvalifikatsiooni omav giid

PAKETI HIND:  905 EUR 

LENNUKIPILETID: lennupiletid ei kuulu paketihinna sisse, kuid kogu grupp lendab koos ja broneerime lennupiletid kohe, kui olete end reisile registreerinud. Elamusreisid ei lisa omalt poolt lennupiletitele mingit lisatasu. Check-in´i teeb ettevõte ja prindib välja pardakaardid, mille saate kätte koos teiste reisidokumentidega väljalennu eel Tallinna Lennujaamas.

GRUPI SUURUS: minimaalne grupi suurus 8 inimest, maksimaalne 16 inimest. 

 

See sügisene reis viib meid Ida-Inglismaale (East Anglia), muistsete anglosakside  aladele – piirkonda, mille ajalugu on äärmiselt põnev ning mis paljudele  eestlastele seondub maailmakuulsa ülikoolilinna Cambridge´i ja imelise  King´s College´i kabeliga. Võib liialdamata öelda, et just siin  – Ida-Inglismaal pandi anglosakside poolt alus nii Inglismaa, kui inglaste identiteedile ja inglise keelele. Vanainglise keelt räägiti saareriigis 5. kuni 12. sajandini ning sellest arenes välja tänane inglise kirjakeel.  Anglosaksid rajasid siinkandis mitmeid omavahel rohkem või vähem rivaalitsevaid kuningriike, tõid kaasa oma Mandri-Euroopa tavad ja kombed, aga ka omapärased muinas-germaanikeelsed nimed, mis figureerivad tänini mitte ainult pärimustes ja ajalookroonikates, vaid neist on tuletatud paljud inimeste ja  kohanimed tänasel Inglismaal.

Põhjast ja idast Põhjamerega ning lõunast Thamesi jõega piiratud Ida-Inglismaa on pinnamoelt tasane: kõikjal laiuvad rohetavad aasad, korralikult haritud põllud, mis on otsekui „lapitekk“ – piiratud hekkide ja puudesaludega. Tõsi, esmapilgul tundub siinne maastik vähem põnev kui Wales või Šotimaa, kuid just tänu viljakatele põllumaadele ja haljastele rohumaadele on see kant olnud juba ajalooliselt väga jõukas. Siinsed maamõsinikud rikastusid peamiselt lamba- ja hobusekasvatusega ning siinkandis asuvad ühed kaunimad ja suursugusemad nn villakirikud (jõukate villakaupmeeste rahadega rajatud). Ega asjata valinud Britanniat pea 300 aastat (54 -440 AD) valitsenud roomlased esimeseks pealinnaks Ida-Inglismaal asunud Camulodunumit (tänane  Colchester), Londonist sai nende pealinn hoopis hiljem. Ida-Inglismaa kuningriigi üks pealinnu asus Bury St. Edmundsis.

Ida-Inglismaa on üks üheksast Inglismaa suurest regioonist, olles omakorda jaotunud kuueks krahvkonnaks, millest meie külastame Cambridgeshire´i ja  Suffolki. Kuid me ei piirdu ainult Cambridge´i võludega, vaid teeme huvitavaid väljasõite krahvkondadesse: külastame üht kaunimat ja vanemat katedraali kogu Inglismaal – Elyt ja peatume otsekui muinasjuturaamtust pärinevas Lavenhamis.  Ja muidugi Inglise maamõisad! Ajastasime reisi nii, et saaksite nautida kaunist sügisest aiailu – septembris algavad Inglismaal daaliafestivalid ning daaliate kasvatamise poolest on kuulus just Ida-Inglismaa. Siinsete mõisate müüriaedades (walled garden) saab imetleda mitmekümne meetri pikkusi ja mitme meetri laiusi daaliapeenraid – see on uskumatu vaatepilt! Et nautida nii kauneid aedu ja tutvuda ehtsa Inglise maamõisa elu-oluga, võtame sihikule kaks täiesti erinevat ja mastaabis mõisa: Audley Endi ja Anglesay Abbey.

Cambridges´is aga jätkub samuti tegevust ja vaatamist: arhitektuuriliselt imekaunis vanalinn, rikkaliku kollektsiooniga Fitzwilliami kunstimuuseum ja kohalik botaanikaaed. Naudime kella-viie-teed paadiga Came´i jõel sõites ja õhtustame legendaarses pubis The Eagle. 

 

KOLMAPÄEV, 11. september

LEND TALLINN – LONDON (STANDSTED) – CAMBRIDGE´I LINNAEKSKURSIOON

 Kogunemine Tallinna Lennujaama infoleti juures kell 10:00. Ryanairi lend FR2224  kell: 12:00 Tallinn – 12:50 London Stansted. Transfeer lennujaamast Cambridege´i südalinnas asuvasse hotelli Christ´s College Cambridge, check-in.

Kell: 15:00 alustame koos kohaliku giidiga avastusretke “Cambridge kui ülikoolilinn”.

Ida-Inglismaal Cambridgeshire krahvkonna süda Cambridge on tuntud üle maailma eelkõige kui mainekas ülikoolilinn, kuid see ka äärmiselt võluva atmosfääriga ja rikkalikult kultuurielamusi pakkuv linn. Vaid 80 km kaugusel Londonist asuv Cambridge laiub läbi idülliliste karjamaade voolava Came jõe kallastel. Üks absoluutseid must´e Cambridge´is ongi paadituur (punting – käib paatide kohta, mida paadimees tõukab  tagant pika toikaga, nagu ka Veneetsias). Meie pühendame romantilisele paadisõidule reisi eelviimase päeva. Nii kummaline kui see ka pole, sai kuulus ülikoolilinn oma linnaõigused alles 1950. aastal ja seda põhjusel, et kuigi siin kõrgub üks Euroopa hilisgooti arhitektuuri tõelisi pärleid – imekaunis King´s College´i kabel (mida oma jalutuskäigu raames külastame, hinnapaketis), polnud linnas katedraali ehk peakirikut (ja pole tänini!), mis andnuks alust asulat linnaks nimetada. Tänapäeval on Cambridge silmapaistev teaduslinn, mille tuntumateks maamärkideks ülikooli kõrval on ülikoolile kuuluv haiglakompleks (Cambridge University Hospitals), mis on juhtiv meditsiini- ja teadusasutus kogu maailmas ning Biomeditsiini Keskus.

Tutvudes Cambridge´iga ei ole võimalik mitte rääkida Cambridge´i ülikoolist. 1209. aastal asutatud Cambridge´i ülikool on maailmas vanuselt kaheksas ja Inglismaal pärast Oxfordi (asut. 1096) teine. 2017. aastal nimetati Cambridge´i Ülikool maailma ülikoolide akadeemilises pingereas Oxfordi järel paremuselt teiseks.  Cambridge´i Ülikooli on lõpetanud 98 hilisemat Nobeli preemia laureaati ja 15 Briti peaministrit. Ülikooli teadusedu põhjusi tuleb otsida juba 17. sajandil kehtestatud kõrgema matemaatika eksami nõudest nii reaal- kui humanitaarteaduste erialadele astujatele. Ülikooli ladinakeelne moto „Hinc lucem et pocula sacra“ kõlab üllalt: „Siit saad kaasa valgustatuse ja väärtuslikud teadmised“.  Ülikool sai alguse Oxfordist siia ümber asunud õpetlaste baasil, kes saades linnaelanikelt selleks loa, asusid siin teadmisi ja vaimuvalgust jagama. Siit ka huvitav nüanss: ülikool on vanem, kui selle kõige vanem kolledž, sest algul tuldi siia stipendiumi toel õppima õpetlaste juurde, elati hostelites (lihtsates tudengikodudes)  ja hiljem juba kampustes ehk ülikooli linnakutes.

Cambridge´i Ülikoolil ei ole üht nö peahoonet nagu oleme Euroopas harjunud, vaid see koosneb 31 kolledžist, mis asuvad linnas eri paigus, kannavad eri nimesid ja on asutatud vahemikus 13.-20. sajand. Seepärast antakse lõpudiplomeid kätte Senatihoones, mida oma jalutuskäigul ka näeme. Vahet tehakse nn vanade ja uute kolledžite vahel: 16 „vana“ on asutatud 13.-16. sajandil ja 15 „uut“ vahemikus 19.-20.sajand, vahepealsetel sajanditel kolledžeid ei asutatud. Vanim kolledž on Peterhouse, mille asutas Ely peapiiskop 1284. aastal. Noorim 1977. aastal ärimehe ja filantroobi Sir David Robinsoni poolt asutatud Robinson College.  Meie astume sisse 1584. aastal asutatud Emmanueli Kolledžisse, mis on  üks Cambridge´i tippkolledžitest. Vaatame ringi ka selle kaunis aias ja kabelis, mille arhitektiks on Christopher Wren, kelle elutööks sai St. Pauli katedraal Londonis. Näeme ka kuulsat Corpus Clock´i, mis pandi Trampingtoni ja Beneti tänava nurgale 19.09.2008. aastal, Cambridge´is elanud ja töötanud maailmakuulsa füüsiku Stephen Hawkingi ettepanekul. Kuidas näeb välja 1,5 m diameetrise  sihverplaadiga kell, mis on kaetud 24-karaaadilise kullaga, kuid millel pole seiereid ega numbreid, kuid mis näitab siiski aega? Kui aega ja tahtmist jagub, jalutame samas läheduses asuva Trinity Kolledžini – mis on tõeline „nobelistide vabrik“ ja arhitektuuriliselt äärmiselt kaunis hoonestu. Cambridge´i ülikoolile kuulub ka maailma vanim kirjastus Cambridge University Press, mille asutaja oli kuningas Henry VIII, samuti kuulub ülikoolile 8  muuseumit sh Fitzwilliami kunstimuuseum ja Botaanikaaed.  Ülikoolides saab omandada kõiki teaduskraade, kolledžid on segakoolid, kuigi  algul olid need tütarlastele ja poistele eraldi. Kokku õpib ülikoolis kokku ca 20 000 tudengit üle ilma. Sajandeid lubati ülikooli õppima ainult Cambridge´i  kodanikke, kuid hiljem see muutus ja ülikool muutus rahvusvaheliseks.  Linnas on veel teinegi ülikool – Anglia Ruskin University – asutatud õppeasutusena 1858,  ülikooli staatuse sai aastal 1992, kandes enne seda nime Cambridge´i  Kunstikool. Uue nime sai asutaja, kunstnik John Ruskini järgi.

Linna vanim ja suurim ajalooline tänav on Trumpington  Street, mis läheb põhjasuunas üle King´s Parade Streetiks, mille ääres asub King´s College. Trumpingtoni ääres asuvad reas St. Catharina, Corpus Christi ja Pembroke Kolledžid ning samuti ülikoolile kuuluv Fitzwilliami kunsti- ja antiigimuuseum.  Muuseumi kollektsioonile alusepanija oli Fitzwilliami suguvõsa 7. vikont Sir Richard Fitzwilliam – haritud ja ülijõukas mees, kes otsis kohta oma suurejoonelisele kunsti-, antiigi- ja raamatukogule. Käesolev hoone valmis aastal  1816. Ülirikkalikus kogus on nii muinasaegseid leide Vana-Egiptusest, Nuubiast, Muinas-Kreekast ja Muinas-Roomast, samuti haruldasi käsikirju, raamatuid  münte, joonistusi ja väärikas maalikogu.   Otse Cambridge´i turuplatsi ääres asuv linnavalitsuse hoone Guild Hall on ebatavaliselt „noor“ rajatis – valminud aastal 1939. esindades seejuures eeskujulikult ajastu vaimu – lihtust ja ratsionaalsust. Hoones toimuvad nii käsitöölaadad, kontserdid, pulmad kui ka ülikooli sisseastumiseksamid.  Linnasüdamest leiame ka kuulsa Ümmarguse kiriku ehk Hauakiriku, mis sümboliseerib Jeruusalemmas asuvat Kristuse Hauakirikut ja on kogu Inglismaal haruldane oma ümmarguse rotund-arhitektuuri poolest.

Vaba aeg väikeseks puhkuseks ja seejärel suundume koos õhtusöögile. Laud on broneeritud, tellimine ja tasumine  individuaalselt.

 

NELJAPÄEV, 12. september

AUDLY END – LAVENHAM – BURY ST. EDMUNDS – CAMBRIDGE

Hommikusöök hotellis. Kell 9:00 alustame bussiekskursiooni marsruudil: Cambridge – Audly End maamõis – Lavenham – Bury St. Eedmunds –  Cambridge.

Suurbitannia rahvulike aarete nimistusse kuuluv Audly Endi maamõis on suursuguseim jakoboiitide aegne  (16.saj. lõpp – 17. saj. algus) eramõis kogu riigis. Pärast seda, kui kuningas Henry VIII ei saanud Rooma paavstilt luba lahutada end oma esimesest abikaasast Aragoni Katariinast, et abielluda oma armukese Anne Boyleniga, ütles ta katoliku kirkust lahti ja asus Inglismaal kloostreid sulgema ja laastama. See saatus tabas ka üht Ida-Inglisma suurimat ja jõukamat benediktiinide kloostrit Walden Abbeyt. Kooster rajati juba 12. sajandil ja selle maavaldused ja hoomestu olid muljetavaldavlt suured. 1538. aastal kinkis Henry VIII valdused ja hoonestu oma lähedasele sõbrale ja riigiteenistujale, ülemkohu eesistujale ja kohtuministrile Thomas Audley´le. Audley´st sai 1. Waldeni krahv ning ta rajas endise kloostrihoone jäänustele võimsa maamõisa. Audley´ide dünastia on sajandite vältel olnud Briti valitsejate teenistuses väga kõrgetel ametikohtadel ning see on taganud nii hiiglasliku ühioskondliku positsiooni kui ka särava seltskonnaelu – mõisa on külastanud nii kuninganna  Elizabeth I, James I kui Charles II. Jakobiitide ajastu, mida inglise arhitektuuris ja kunstis nimetatakse ka hilisrenessansiks, mille ilumeel peegeldub eelkõige kaunis arhitekuuris. Mõisa maastikuarhiteks kutsuti tollane aianduse suurkuju “Capability” Brown. Külastame mõisa, selle kõrvalhoonet, kus on avatud muljetavaldav mõisaköök ja majapidamisruumid ning aedu:  Audley End on kuulus oma lilleaia, müüriaia, veeaia ja Elüüsiumi pargi poolest (sissepääsud hinnapakaetis).  Audley endist suundume veelgi muinasjutulisemasse paika nimega Lavenham. See on linnake, kus on ainsana kogu Inglismaal säilinud tervklikuna  Tudori-aegsed vahvärkmajad, millest vanimad pärinevad 15. sajandist (!). Need viltuvajunud, justkui ehku-peal püsti seisvad hooned meelitavad kohale mitte ainult turiste, vaid ka filmitegijaid: siin on filminud nii Yoko Ono ja John Lennon, Stanley Kubrick ja Pier Paolo Pasolini ning siin on üles võetud ka „Harry Potter“. Seejärel võtame suuna Bury St. Edmunds´ile,  kus teeme samuti mõnusa jalutuskäigu vanalinnas, kloostriaias ja astume sisse kahte väga kaunisse kirikusse. Bury St. Edmunds on väike linnake, kuid olnud sajandeid piirkonna tähtsaim linn: siin on asunud Ida-Inglismaa kuningriigi pealinn, mõjuvõimas klooseter, piiskopitool ja üks Inglismaa olulisemaid usureliikvaid.  18. sajandist alates peetakse seda ka õllepealinnaks, sest just siin pani pruulimeister Benjamin Greene 1799. aastal aluse ettearvamatult suureks paisunud õlleärile. Tänasel päeval on Greene King oma erinevate õllesortidega suurim Inglise pubisid varustav pruulikoda. Linnakeses asub ka Õllemuuseum. Kell 14:00 teeme Greene Kingi pruulikojas tuuri (hinnapaketis):  saame teada, kuidas Inglismaal õlut pruulitakse ja kuidas see mekib. Samuti on Bury St. Edmunds tuntud kui suhkrupealinn, siin toodetakse suhkrupeedist valmistatud suhkrut nimega Silver Spoon (Hõbelusikas, al. 1972) . 1936. aastal natsionaliseeris Briti valitsus kõik 13 Inglismaal tegutsenud suhkrufirmat ja ühendatud tehastes hakati tootma suhkrut British Sugar. Kuid miks ikkagi on linnakese nimi Püha Edmundi matusepaik? Kristlasest sakside kuningas Edmund sai tapluses viikingitega surmavalt haavata (869 pKr). Tema keha ei saanud maha matta, sest pea oli 40 päeva kadunud. Selgus, et hunt oli sellega minema jooksnud ja valvas seda kiivalt, et kaitsta kuningat  surmajärgsete alanduste eest  – oli ju kuninga pea oli võitjaile auväärne trofee. Kui pea ja keha lõpuks koos kirstu pandi, sündis ime – pea kasvas keha külge!  Kuna keskajal olid märtrite ja pühakute säilmed suures hinnas, neil usuti olevat tugev kaitsevõime, rüüstati 13. sajandil Edmundi haud ja tema kehaosad „rändasid“ imettegevate reliikviatena laiali Prantsusmaa ja Inglismaa kirikutesse…

Vaba õhtu puhkuseks ja õhtusöögiks omal käel.  

 

REEDE, 13. september

ELY – ANGLESEY ABBEY

Hommikusöök hotellis. Täna sõidame võluvasse Elysse – linna, mida ühena vähestest Inglismaa keskaegsetest linnadest ümbritseb veel linnamüür. Ely katedraali torn hakkab juba kaugel keset lauskmaad silma – see on võimas ja suursugune.  Nagu ladinakeelsed kroonikad kirjutavad, on Ely katedraali kohal olnud klooster ja kirik alates ajast, mil inglased ristiusu vastu võtsid. Esimesed kristlased olid 3.-4.  saj, AD  saarele sissetunginud vallutajad, kuid laiemalt hakkas ristiusk levima 6. sajandil AD. Tänase kiriku ajalugu aga hakatakse arvutama Saksi printsessi Etheldreda asutatud kaksikkloostri rajamisest aastal 673 AD. Vaid seitse aastat jõudis Etheldreda olla kloostriülem, kuid tema misjonitöö ja panus ristisu levikusse olid märkimisväärsed. Ta suri raskesse haigusesse, kuid kui tema kirst mitukümmend aastat hiljem korrastuseks avati, leiti see olevat puhas ja korras, lilled  värsked  nagu oleks ta vaid korraks unele suikunud… Kohe pärast seda kuulutati Etheldreda pühakuks ja Elysse hakkasid voorima palverändurid (igal aastal 23. juunil tähistatakse Püha Etheldreda päeva).  Kloostrihooned on tänaseni terved ja asuvad praeguse katedraali läheduses. Ely sai katedraaliks 1109. aastal, mil siia toodi piiskopi aujärg. Kiriku kesklööv on erakordselt pikk – 167,3 m ja kõrgeima torni (kirikul on kaks torni)  kõrgus on 66 m. Kirikus on mitmeid väiksemaid kabeleid (eriti kaunis on Neitsi Maarja kabel) ja käärkambreid. Siin asub Vitraažimuuseum ja tõeliselt kaunid on ristlöövi kohal avanev torniosa ja kullatud altar. Elys asub ka Inglise kodussõja kurikuulsa  kangelase ja hilisema Inglise Vabariigi juhi Oliver Cromwelli (1599-1658) majamuuseum. Kuigi tegu on ajaloolaste arvates äärmiselt vastuolulise mehega, valiti Cromwell sellest hoolimata 100 Suure Briti seas 10. kohale. Cromwelli ja tema mõttekaaslaste peamiseks eesmärgiks oli tappa kuningas Charles I (kel löödigi pea maha), kukutada Inglismaal igaveseks monarhia, kehtestada vabariik ja panna kuuletuma riigi mässulised äärealad. Cromwell põlgas ära kuninga tiitli, kandes nime lordprotektor, kuid maeti kui kuningas Westminster Abbeysse Londonis.  Elys jätame teile pisut vaba aega selles imekaunis linnas poodlemiseks või väikeseks eineks. Päeva lõpuks võtame suuna Anglesey Abbey mõisa suunas. Gooti stiilis ja pisut süngeilmeline Anglesey Abbey meenutab vägagi maamõisa mõnest krimiseriaalist, kus kohe-kohe hakkab midagi juhtuma… Igal aastal toimub siin Daaliafestival, mille järgi on ajastatud ka meie külaskäik.  Kuni 1966. aastani kuulus mõis, Lode Milli vesiveski ja ümbruskonna maad ülijõukale, Ameerika-Briti päritolu Fairhavenite perekonnale. Pärast viimase pärija surma, läks kogu kompleks Briti National Trusti (BNT) omandusesse. Alates 1895. aastast haldab Inglismaal ajalooliselt ja kultuuriliselt olulisi hooneid, kollektsioone, esemeid, aedu ja parke BNT. BNT-l on üle 5,1 mln liikme ning inimesed läbivad väga pingelisi konkursse, et pääseda neisse vabatahtlikuna tööle. Teeme ringkäigu rikkalikult ja elegantselt sisustatud mõisahoones ja aedades, jääb aega ka tassikese tee joomiseks ja poodlemiseks.  Seejärel alustame tagasisõitu  Cambridge´i.

Vaba õhtu puhkuseks ja õhtusöögiks omal käel.

LAUPÄEV, 14. september

Hommikusöök hotellis. Vaba päev Cambrige´iga omal käel tutvumiseks. Reisijuht jagab soovitusi.

Kell 15.00 koguneme hotelli ees, et minna jala Kella-viie-tee“ paadituurile Came´i jõele. Meid ootab ees 1,5  tunnine romantuline paadiretk (kinnine, suurte akendega jõekaater) koos hõrkude suupistetega  ja paadiomanikust giidiga. Pärast paadituuri vaba aeg puhkuseks ning kell 18:30 suundume kõik koos lõpuõhtusöögile legendaarsesse pubisse The Eagle (kohad broneeritud, tellimine ja tasumine individuaalselt).

 

PÜHAPÄEV, 15. september

Transfeer Stanstedi lennujaama varahommikul kell 04.00

Lend FR225 Väljub kell 06:45. Saabumine Tallinnasse kell 11:35

Tere tulemast koju!

 

PAKETT SISALDAB

* Elamusreisid jätavad endale õiguse teha muudatusi programmis kui seda tingivad ettenägematud asjaolud ning see on vajalik reisijate ja reisikorralduse huvide. Samuti jätab ettevõte endale õiguse teha muudatusi paketi hinnas või üksikute teenuste puhul juhul, kui seda teevad meie partnerid pärast reisi väljakuulutamist.

TRANSPORT

  • Bussitransfeer lennujaama ja tagasi
  • Buss väljasõitudel Cambridge´ist

MAJUTUS (TWIN/DBL)

TOITLUSTUST

  • 3 x hommikusööki
  • NB! Kuna õhtusöökideks on vajalik kohtade ettebroneerimine, palume Teil meie kodulehel reisi broneerides eraldi ära märkida, mitmel õhtusöögil soovite osaleda.

TASULISED KÜLASTUSED ja AKTIVITEEDID PAKETIHINNA SEES   

  • Kõik ekskursioonid väljapool Cambridge´i
  • Cambridge linnaekskursioon  (koos kohaliku giidiga)
  • Audley End maamõis ja aiad
  • Anglesey Abbey maamõis ja aiad
  • Ely katedraali külastus
  • Greene King pruulikoda ja õlledegustatsioon
  • Kella-viie-tee paadituur Came´i jõel 

GIIDITEENUSED:

  • eestikeelne  giid-reisijuht kogu reisi vältel
  • Cambridge´i linnaekskursioon on inglise keeles (kohalik giid)

 LISATEENUSED (soovi korral)

  • Reisikindlustus. Elamusreiside reisidel on kindlustus kohustuslik. Võite selle sõlmida Teile kõige meelepärasemas kindlustusfirmas.

EI KUULU HINNAPAKETTI

  • Lennupiletid, äraantav pagas, tasulised pardateenused.
  • Hotelli minibaari kasutamine, tellitud teenused hotellis.

REISIJA MEELESPEA JA KASULIK INFO

∗ Palume Teil enne reisi broneerimist kindlasti tutvuda Elamusreiside reisiinfo, makse- ja lepingutingimustega.

∗ Reisidokumendid: lennureisil Ühendkuningriiki  on reisidokumendina kehtivad nii ID kaart kui Eesti Vabariigi pass. Mõlemad peavad kehtima kogu kavandatud reisi vältel.

NB! Seoses Brexitiga võib ette tulla muudatusi, palume jälgida reisikorraldaja  sellekohaseid teateid.  

∗ Reisija meelespea Eesti VM kodulehel: http://vm.ee/et/reisija-meelespea

∗ Hädaolukorras saate alati konsulteerida VM valveametnikuga telefonil +372 6377 000 või +372 53 01 9999 (24h).

REISIKORRALDAJA: ELAMUSREISID OÜ

Registrikood: 12833805

Reisiettevõtja kindlustusleping nr. 69666935

SWEDBANK:  EE 54 2200 2210 6185 5882

Tel: +3725035761

e-mail: info@elamusreisid.ee

www.elamusreisid.ee

 

ELAMUSREISIDE REISIPAKETTIDE KIRJELDUSED ON AUTORIKAITSE OBJEKT NING SELLE SISUTEKSTE EGA FOTOSID EI TOHI KASUTADA ILMA ETTEVÕTTE LOATA!  

Print Friendly