• Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
  • Reisimine ja elustiil.
JUUNI 2019 ALASKA TULERING JA PÄRIMUSKULTUURI RADADEL

KESTVUS: 14 PÄEVA

GIID-REISIJUHID:  etnograafid-antropoloogid JEAN-LOUP ROUSSELOT ja KADRI VIIRES

HIND: orient. hind  3700 EUR (paindlik osamaksetena tasumine)

button (42)

See on üks-kord-elus ehk once a life reis, mis annab aimu Alaska olulisematest ajaloo- ja kultuuriilmingutest, kuid ennekõike ainulaadse võimaluse kohtuda siinsete põlisrahvaste pärimuskultuuri kandjatega ning nautida Vaikse ookeani Tuleringi vulkaanide ilu, looduse rikkust ja mitmekesisust. Ülirikkalik programm pakub kahe nädala jooksul suurepärase ülevaate sellest meie jaoks nii kaugest maanurgast – Ameerika suurimast osariigist Alaskast.

Alaska nimi pärineb juba Vene tsaari valitsusajast, mil nime Alaska kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes “seda, millele on suunatud mere tegevus”. Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab “suur maa”. Alaska on USA suurim osariik (2. kohal olev Texas on enam kui 1 000 000 km² võrra väiksem). Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas, idas piirneb Kanada Yukoni, kagus ja lõunas USA Briti Columbia osariikidega, lõunas ja põhjas Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ja Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on: Kodiaki, Walesi Printsi ja Chichagof. Alaska pealinn on Juneau, suurim linn Anchorage. Eurooplased puutusid Alaskaga esmakordselt kokku 1741. aastal, taanlane Vitus Bering  juhtis Vene mereväe ekspeditsiooni. Kui tema meeskond naasis Venemaale, tuues kaasa maailma parimaks karusnahaks peetud merisaarma nahku, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki Siberi rannikualadelt Aleuudi saartele. Esimene püsiv Euroopa asundus rajati Alaskal 1748. aastal. Kuid hinnalised karusloomanahad meelitasid siia ka hispaanlasi ja nende ekspeditsioone, et saada selgemat pilti selle kauge maailmanurga kohta. Hispaanlastest jäi maha nii asundusi ja kindlusi kui ka hulga kohanimesid nagu: Valdez, Bucareli väin ja Cordova. 19. sajandi alguses ja keskpaigas asusid kolonisaatoritena Alaskas oma huve kaitsma aga eelkõige Tsaari-Venemaa ja Ameerika.

Alaskaga on otseselt seotud baltisaksa päritolu, Eestis sündinud ja Vene tsaariarmees suurepärast karjääri teinud mereväeohvitserid ja maadeavastajad Otto von Kotzebue, kelle nime kannavad Alaskal nii laht, linn kui mägi. Kotzebue ekspeditsioonide tulemusena kindlustas Venemaa oluliselt oma positsioone Alaskal ning valmisid põhjalikud maa- ja merekaardid ning mandriosa kirjeldused.  Branofi saarel asuv linn nimega Sitka kandis 19. saj. nime Uus-Arhangelsk ning oli Venemaa Ameerika pealinnaks kuni Alaska müümiseni Ameerika Ühendriikidele. Muide, nii Aleksander I maa kui Peeter I saare avastas Arktika retkel olles Eesti päritolu, Saaremaal Lahetaguse mõisas sündinud baltisakslane Fabian Gottlieb von Bellinghausen – kuulus Vene admiral ja maadeavastaja. Venelased ei jõudnud aga kunagi oma ülemere hiigelvalduste täieliku asustamise ja kasumlikkuseni, mistõttu jõuti 1867. aastal ameeriklastega kokkuleppele selle müügi osas. Venelased müüsid Alaska 7,2 miljoni $ (u 13 ml. tänapäeval) ehk u 4,74 dollarit ruutkilomeetri kohta. Kuni möödunud sajandi keskpaigani elati Alaskal suhteliselt omatahtsi ning alles 3. jaanuaril 1959. sai sellest USA 49. osariik.

 

1. PÄEV LEND: TALLINN-ANCHORAGE.

Lend Tallinn – Anchorage  (lennugraafik täpsustub 2016. aasta suveks). Ööbimine Anchorage´is.

 

2. PÄEV PÄEV ANCHORAGE´IS.

Hommikusöök hotellis. Tutvume Anchorage peamiste vaatamisväärsustega: külastame Anchorage´i Muuseumit  mille püsiekspositsioon tutvustab Alaska ajalugu arheoloogiast ja põlisrahvastest kullapalaviku, Alaska naftajuhtme rajamisest kliimamuutusteni. Eriti atraktiivne on Smithsoniani Instituudi uus interaktiivne näitusesaal, kus tutvustatakse eriilmelisi Alaska põlisrahvaid ja nende kõige unikaalsemaid tarbe- ja kunstiesemeid. Lõuna muuseumi kohvikus. Seejärel suundume karusnahakeskusesse, kus on müügil Alaska traditsioonilised karusnahakaubad helmetikandiga mokassiinidest  jääkarunahast püksteni, rikkalikust karusnahavalikust rääkimata. Mõned hinnad: hundinaha hinnad jäävad 300-1000 USD, pruunkaru oma 1300 USD, hermeliin 20 USD, punaorava nahad jäävad 18 USD kanti. Karusnahakaubanduse alguseks Ameerika mandril peetakse 16. sajandit ning see oli tänastele Põhja-Ameerika (sh Alaska) ja Kanada territooriumil elanud põlisrahvastele peamine kontaktide loomise alus eurooplastega. Aastatel 1743-1799 käis Alaskal enam kui 100 Vene karusnahakauplejate-kokkuostjate ekspeditsiooni, viies Venemaale ligemale 200 000 väärisnahka. See oligi venelaste peamine majandushuvi Alaskal, mida kõik muu: kalapüük, laevaehitus jne. vaid toetasid. Kohalike käest vahetati nahku peamiselt majapidamistarvete, eriti metallist tööriistade vastu. Vene karusnahakauplejatel oli kõige suurem huvi äärmiselt vastupidava merisaarma nahkade vastu, kuid mõistagi osteti ka kopra-, hundi-, kärbi-, karu-, põdra-, rebase-, ilvese, hülge- jt. nahku. Mets- ja veeloomi kütiti tohutult, käibed ja kasumid olid meeletud, kuid kõik see seadis ohtu paljude populatsioonide taastootmise võime. 1817. aastal kehtestasid venelased Alaskal esmakordselt jahilimiidid. Õhtupoolikul (ärge unustage, et seal on polaarpäev, jõuame teha veel ka tutvustava ringsõidu Anchorages. Ööbimine Anchorage´is, õhtusöök kohalikus pubis (ei kuulu hinnapaketi sisse).

 

3. PÄEV, 7. juuni     TURNAGAIN ARM FJORD – ALASKA WILDELIFE CONSERVATION CENTRE – CHUGASHI METSAKAITSEALA – NINILTCHIK – HOMER.

Hommikusöök hotellis. Suundume lõunasse mööda Seward Highway’d, imetleme suurepäraseid vaateid  Turnagain Arm fjordile ja Chugashi mäestikule. Turnagaini fjord on Alaska lahe osa, keskeltläbi 70 km pikkune „veesoolikas“, mis paistab Anchorage´ist nagu peo peal. Tegu on ühe maailma haruldasema fjordiga – siinsed tõusude-mõõnade (looded) vaheldumine on erakordselt dramaatiline ja kaunis. Peamiselt kuufaasidest mõjutatud ja just rannikualadel eriti suurejoonelist visuaalset vaatemängu pakkuvad looded (neist suuremaid on maailmas kokku u 60) viivad esmalt tohutud veemassid ookeani ja toovad seejärel tagasi. Turnagain Armsi puhul on tegemist maailma kõige põhjapoolsema loodega ning selle veemasside liikumise kiirus ja vahe on erakordsed: vesi saabub tagasi fjordi kiirusega 6,7 m/sek ja veemasside kõrguse vahe on enam kui 8 meetrit. See, kas meil õnnestub seda suurejoonelist vaatepilti ka oma silmadega näha, saab aga juba enne reisi uurida:http://www.alaska.org/advice/alaska-bore-tide. Teeme seljasirutusi ja pildistamispeatusi kaunite vaadetega peatuskohtades. Pikema peatuse teeme fjordi lõunatipus asuvas Alaska Wildlife Conservation Center´is, kus saab turvaliselt vaatesillal kõndides lähedalt näha kõiki Alaska suuri imetajaid: piisoneid, muskusveiseid, põtru, karusid jne. Karusid on Alaskas kolme liiki: mustkaru (karudest kogult väikseim), pruunkarud ja grislikarusid (kogult suurimad). Lisaks suurtele imetajatele keda siin tagasi tervisele poputatakse või kelle orvupõlv siin lohutust saab, leidub siin ka Ameerika vapilinnu – suursuguse valgepea merikotka isendid. Kunagi siinsetel aladel möllanud metsapiisonite populatsiooni (Ameerika piisoni alamliik) taastamiseks toodi esimesed 13 isendit sisse Kanadast Yukonist.

Seejärel siirdume Kenai poolsaarele, mida vaheldusrikka looduse, rikkaliku loomastiku ja mitmekesiste tegevusvõimaluse tõttu kutsutakse „Alaska mänguväljakuks“ (Alaska Playground) ja mis pakub külastajale kõige suurejoonelisemat looduskogemust ning isiklikumat kokkupuudet Alaska „hingega“. Kenaile suunduvate maanteede – Seward Highway ja Sterling Hihgway igal kurvil võid imetleda uusi looduse vaatemänge. Kenai poolsaar on Vaikse ookeani tuleringi geoloogiline fenomen.  40 000 km pikkune, hobuserauda meenutav Vaikse ookeani tulering  on Vaikset ookeani ümbritsev suure seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala ning ligi  90% kõigist maailma maavärinatest leiab aset just siin. Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale ehk ühe laama teise alla sukeldumise tagajärjel. Alaska kõige aktiivsem vulkaan on Redoubt, mis viimati aktiviseerus 2009. aastal, möllas enam kui kuu aega ja kattis  ümbruskonna asulad paarimillimeetrise tuhakattega. Kenai poolsaar pakub võimalusi nii linnu- kui loomavaatlusteks, erinevatest matkamisvõimalustest ning kalastamisest rääkimata.

Chugachi National Forest looduskaitsealal kulgeb kitsas tee vaheldumisi avarate vaadetega seljandikel sukeldudes seejärel sügavasse metsa, mis pikitud järvede ja kärestikuliste jõgedega. Lõunapeatuse teeme mõnes teeäärses asulas või külastuskeskuses. Kaevur Joseph Cooper leidis siinses mägedevahelises orus esmakordselt kulda 1894.aastal. Orus avanevad suurepärased vaated igasse ilmakaarde, siin kohtuvad Kenai ja Russian River, paik on hobi- ja sportkalastajate ja loodusevaatlejate suur lemmik. Edasi kulgeb meie sõit lõunasse, kunagi just venelastega asustatud aladele, millest annavad tunnistust siinsed säilinud kohanimed, Vene vanausuliste asulad ja õigeusukirik Ninilchikus. Ninilchik on ajalooliselt on olnud üks olulisemaid karusnahakaubanduse keskusi. Esimesed mittepärismaalastest asukad olid venelased, kes saabusid siia Kodiaki saarelt 1847. aastal. Kümme aastat hiljem avati kool ja rajati kirik. Tänaseni hoiavad vanausuliste  järeltulijad elus vene traditsioone. Praegune kirik on rajatud vana asemele aastal 1901. Kohalike peamine elatusala oli, ja on tänini, lõhe ja halibuti ehk hiidlesta püük ning piirkond on üks paremaid ookeanipüügi (ingl k saltwater fishing) asukohti maailmas. Kiriku juurest avaneb hunnitu vaade all jõesuudmes asuvale külale ja üle lahe paistvatele Redoubt´i  ja Iliamna vulkaanidele. Võib ette võtta väikse jalutuskäigu rannikul, kus võib leida huvitavaid „ söepätse“ ehk vulkaanilise päritoluga kihilisi orgaanilisi moodustisi, mida kohalikud kuivatasid ja kasutasid kütteks. Õhtuks jõuame Homerisse, mida kutsutakse mitte ainult Alaska Halibut Capital’iks, ehk hiidlestade pealinnaks, vaid kogu maailma hiidlestade pealinnaks ja ka „maantee lõpuks“ – siin tõesti lõpebki Sterling Highway, ja „kosmosekülaks keset vett“. Rannikul ja pikal liivasel maakitsusel keset Kachemaki lahte laiuv linnake on eriti suvisel turismi kõrghooajal tõeline turismimagnet ja kultuurielu keskus. Katsume jala ukse vahel saada ka Homeri õllepruulikojas ja mekkida ära Homer Brewing Company kesvamärjukese. Homeri maakitsuse tipus asub Salty Dawg Saloon, mis on teeninud kohalikke nii tuletorni, postkontori, rongijaama, toidupoe ja kivisöekontorina. Tänapäeval on see kuulsaim baar Alaskal ning mitte ainult seetõttu, et selle seinad on täis 1-dollarilisi (juhuks kui sõber peaks tulema, on tal hea võtta), vaid ka hingematvalt kauni vaate tõttu, mis siit avaneb. Ööbimine Homeris. Õhtusöök kas kohalikus hotellis või pubis (ei kuulu hinnapaketi sisse).

4. PÄEV PAADIGA KACHEMAKI LAHEL – RANNAKÜLADES  – KACHEMAKI  LOODUSPARK.

Hommikusöök hotellis. Päevane paadisõit Kachemaki lahel („Suitsune laht“) ja saarestikus, kus saab ka õnge vette visata. Külastame väikesi rannaasulaid ja külasid: Kachemaki laht (64 km pikk) ja see on osa suuremast, sügavale maismaale tungivast Cooki abajast. Siinsed rannakülad  Homer, Kachemak, Halibut Cove jt. on väga vana asustusega ning siin – Rebasejõe (Fox River) ja lahe kaldal kinnitasid kanda esimesed siia saabunud vene vanausulised. Neid meenutavad tänini külad Seldovia, Voznesenka ja Razdolna. Vanausulised elavad neis paigus tänini ja võib kohata pikkades seelikutes naisi ja habetunud pikajuukselisi mehi, kes muide, on väga hinnatud käsitöölised ja paadimeistrid. Üle Cooki lahe avanevad hunnitud vaated Redoubti vulkaanile.  2000 m kõrguse Douglase vulkaani tipp pole kunagi kaetud jäämütsiga, sest tipus asuv kraatrijärves on veetemperatuur püsivalt +22° C. Kõrgeim on 3000 meetrine Iliamna vulkaan seevastu on suursuguselt kaetud lume ja liustikega. Augustini vulkaan, mis viimati tegutses 2006. aastal, on tõenäoliselt kõige enam pildistatud vulkaan Alaskas, tema tipp kerkib üksikuna keset lahte moodustades veest kerkiva vulkaanisaare. Lahe kallastel asuvad ürgmetsad on haruldased ja lummavad oma ilus, Alaska osariigi esimene riiklik loodusparkKachemak  rajatigi just seepärast siia. Enam kui 1600 km2 laiuv looduspark haarab enda alla metsad, mäed, ookeani ja liustikud. Paik on nii metsik, et sinna ei saagi muud moodi kui kas paadi või lennukiga. Siinsetes metsades elavad mustkarud, põdrad, preeriahundid (koiotid), mägilambad jmt. Looduspargi südames asub Estuarine loodusuuringute keskus. Laht on väga rikkalike kalavarudega, siin kohtab veeimetajaid nagu:  vaalad, loivalised, saarmad jpt. ning see on veelinnukolooniate meelispaik. Ka Kachemki laht on tuntud oma  efektse loode poolest, mil veetase võib kõikuda üle 9 meetri! Paadisõidu hinna sees on nii lõuna- kui õhtusöök. Ööbimine Homeris.

 

5. PÄEV SÕIT ANCHORAGE´I  – PORTAGE VALLEY  –  BEGICH BOGGS VISITOR CENTER- NATIVE HOSPITAL´i KUNSTI- JA ETNOGRAAFIAKOGU KÜLASTUS.

Hommikusöök hotellis. Sõidame tagasi mööda Sterling Highway’d läbi maalilise Kenai poolsaare Anchorage suunas, teekonna pikkus on ca 300 km, kuid maastik on väga võluv ja mitmekesine.  Teel teeme peatuse Begich Boggs külastuskeskuses – Portage orus  samanimelise järve kaldal asuv keskus on üks Alaska kõige enam külastavam rekreatsioonipiirkondi. Moderne hoone on ehitud sulanud jääliustikust järele jäänud moreeniseljakule. Sissepääsupileti hinna sees on nii ekspositsiooniga tutvumine kui Alaskast kõneleva filmi vaatamine. Kuid Begich Boggsis avaneb suurepärane võimalus näha korraga mitmeid liustikke ja nende hääbuvaid jäänuseid. Meie teeme lähemat tutvust Portage´i liustikuga, kus teeme ca 5 km matka. Matkateele võib kaasa võtta energiabatoone, hilise lõuna saame teha keskuse kohvikus matkalt naastes. Sõidame edasi  Anchorage´i suunas. Ööbimine ja õhtusöök (ei kuulu hinnapaketi sisse) Anchorage´is.

 

6. PÄEV ANCHORAGE – TALKEETNA – DENALI.

Hommikusöök hotellis. Anchorage-Denali sõidupäev, tee mööda George Parks Highway´d on pikk (ca 450 km), kuid see-eest kulgeb see mööda Alaska ülimalt maalilisi paiku. Teeme vahepeatusega Talkeetnas, ja külastame Denali (McKinley) baaslaagrit (Ranger Center), kust saavad alguse kõik mägiekspeditsioonid. Talkeetnas teeme lõunapausi ning jätkame teekonda Denali rahvusparki, tehes vahepeatusi imelisi loodusvaateid nautides ja jäädvustades. Denali on saanud oma nime Alaska mäeahelikus asuva samanimelise mäe järgi, mis on ajaloos kandnud mitut erinevat nime. Vene keisririigi ajal oli selle nimi Bolshaja Gora (Suur mägi). Aastatel 1880-1890 kandis geoloog Frank Densmore´i järgi, kes pööras avalikkuse tähelepanu mäe majesteetlikkusele ja ilule, Densmore´i nime. Aastast 1917 kuni 30. augustini 2015. aastal kandis Põhja-Ameerika kõrgeim tipp USA presidendi William McKinley nime. Lumega kaetud, raskesti ligipääsetav 6194 meetri kõrgune Denali (kojukoni keeles tähendab Denali/Dinali suurt/kõrget mäge). Denali rahvuspargi ja selle kaitsealadele jäävad Põhja-Ameerika kõrgeimad mäetipud – siinne maastik on dramaatiline ja kaunis. See on üks Alaskal käigu tõelisi „must visit“ kohti ning igal aastal külastab seda metsikut ja kaunist paika enam kui 400 000 (!) inimest. Kuid mitte ainult matkamise, vaid ka talispordi harrastamise eesmärgil. 1980. aastal asutatud rahvuspark ja selle koosseisu kuuluvad loodukaitsealad hõlvavad kokku  24, 500 km2 suuruse maa-ala. Maastik on väga mitmekesine: kõrged vulkaanilist päritolu mäed, liustikud, orgudes asuvad liigirikkad metsamassiivid sh nii heitlehine taiga kui tundra. Alaska mäestiku pikim liustik on enam kui 3000 m pikkune Kahiltna. Õhtuks oleme jõudnud Denalisse, sätime end matkatares sisse ja teeme ühise õhtusöögi kohalikus pubis (ei kuulu hinnapaketi sisse).

 

7. PÄEV  DENALI LOODUSPARGI KÜLASTUS – EIELSONI KESKUS.

Hommikusöök hotellis. Täna ootab meid ees bussireis koos kohaliku loodusgiidiga Eielsoni keskusesse. Kuna võtame ette üsna koormusrikka loodusmatka Denali loodusparki,  tuleks end varustada mugavate kihiliste riietega, vihmakeebi, mugavate matkajalanõude ja künnikeppidega. Samuti ei tee paha joogipudel ja mõni energiabatoon. Tänane matkapäev kestab kokku u  8-9 tundi, mis annavad taaskord võimalusi avastada eriilmelisi Alaska maastikke, nautida suursuguseid vaateid lumiste mütsidega mägedele ning pidada kaameraga „veretut jahti“ looduses vabalt liikuvatele metsloomadele. Väga tõenäoliselt kohtame grislikarusid, mägilambaid, karibuusid, põtru ja võib-olla isegi hunte, mis pole siinkandis samuti haruldane. Lõunal peame looduskaitsealal pikniku, pikk polaarpäev lubab meil  teha Eielsoni keskuses  mõnetunnise loodusmatka. Denali kaunid maastikud on loodushuvilisi matkajaid köitnud aastakümneid. Tänapäevane, 2008. aastal avatud Eielsoni keskus kasvas välja kunagisest 1930. aastate telklaagrist ja see on moodne ökoloogiline vaid taastuvenergiat kasutav hoone. Seal asub ka väike ümbruskonna loodust ja ajalugu tutvustav galerii ning filmituba, saab kaasa võtta head joogivett. Õhtuks jõuame tagasi Denalisse, söök kohalikus pubis (ei kuulu hinnapaketi sisse).

 

8. PÄEV  MATKAPÄEV DENALI LOODUSPARGIS –– HUSKY KASVATTUSE KÜLASTUS.    

Hommikusöök hotellis. Teeme ca 3-5 tunnise loodusmatka ümbritsevates mägedes Savage Riveri matkakeskuse ümbruses. Matkame looduslikel matkaradadel piki jõekallast ning ronime järsu tõusuga mäkke, kust avanevad hunnitud vaated ja võib kohata mägilambaid. Denali looduspark avati külastajatele 20 aastat tagasi ja see annab harukordse võimaluse sõna otseses mõttes sukelduda Alaska metsiku looduse keskele: pakkudes võimalust kohata kümneid suuri ja väikesi loomi ja linde, kahepaikseid ja liblikaid. Karibuust – keda peetakse „Põhjala hinge“ sümboliks – kuni „kaljujäneste“, okassigade ja koiottideni välja. Lisaks on just siit pärit enamik fotosid lumiste mägede foonil purpurselt säravatest põdrakanepi väljadest. Lõuna ajal teeme pikniku. Pärastlõunal tutvume Denali looduskeskuses väljas oleva ekspositsiooniga ja külastame husky kasvatust.  Lähme külla Alaska autentset elustiili harrastava ja kuulsa koerarakendite Iditarod võistluse mitmekordse tšempioni Jeff King’si koerakasvatusse. Kuuleme tema lugusid võidusõidust ja erakordsetest kelgukoertest. Saame näha koeratreeningut ning lähemat tutvust teha huskykutsikatega. Alaska huskyd ei ole puhas, vaid Põhjala huskyde (Grööni koer, Kanada eskimo koer, Siberi husky) ristamisel tekkinud tõug. Alaska huskyde puhul võib rääkida mitmest  alaliigist, igal neil on eri omadused: McKenzie River husky ja Malamute´id on suurepärased veokoerad, Eurohond aga suurepärane sprinter ning eraldi on ka pika- ja üli-pikamaa veokoerad. Alaska huskyd on hea tervisega, väga vastupidavad ja iseloomult väga kiinduvad, hella iseloomuga ning väga sotsiaalsed nii oma liigikaaslastega kui inimestega. Ööbimine Denalis.

 

9. PÄEV DENALI – PAXON – COPPER RIVER.   

Hommikusöök hotellis. Seekord keerame kiirteelt kõrvale ja valime kõige maalilisema kruusatee kogu Alaskal, et sõita  Denalist Paxonisse (ca 220km), kus teeme ka lõunapeatuse. Edasi suundume mööda Richardson Highway´d Copper Center’isse. Valdez-Cordova piirkonnas asuv Vasekeskuse asula tekkis 19. sajandil kohalike teeradade ristumiskohta, kui siia pandi püsti esimene ajutine öömaja, et pakkuda mingitki peavarju Klondiki teel liikujatele. Kümme aastat hiljem rajati esimene püsiehitis – kõrts-postijaam-võõrastemaja. Klutina ja Vasejõe (Copper River) ühinemiskohta rajatud asula kasvas kiiresti kaevanduspiirkonna oluliseks administratiivkeskuseks. Nagu siinsed nimed: Vasejõgi, Hõbeda allikad jne. juba selgelt viitavad, oli siin, mida kaevandada.  Tänapäeval on Copper Riveri külastuskeskus ja asula sümboolseks väravaks Wrangell-St.Eliase loodusparki. Kogu Alaska mõõtmatus, metsikus, suurejoonelisus, maalilisus, arusaamine inimese väiksusest, samas tema nutikast toimetulekust karmis keskkonnas saavad selgeks Wrangell-St.Eliase looduspargis. Läbi Wrangell-St.Eliase looduspargi territooriumi on kulgenud aastatuhandeid siinsete põliselanike rändeteed. Arheoloogilised leiud kinnitavad inimasutuse jälgi 8000 aastat tagasi. Siin tunnevad end koduselt Ahtna, Eyak, Tlingit ja Ülem-Tanana põlisrahvad, kelle peamiseks elatusalaks on tänini kalastus ja jaht. Wrangell-St.Eliase pargiteenistus seati sisse juba 1916. aastal, kuid USA kongress kinnitas suurima looduspargi rajamise alusdokumendi alles 1980. aastal. Eesmärgiks oli säilitada selle hiigelterritooriumi ainulaadset ja mitmekesist loodust: liustikke ja liustikest voolitud jõesänge, loomastikku, viia läbi teadusuuringuid ning pakkuda mitmekesist ja turvalist aktiivset puhkust külastajatele. Samuti oli vajalik hoida silm peal looduspargi aladel toimuval kaevandustegevusel, kus tänini tegutsevad mitmed erakullakaevandused. See on lõputuid elamusvõimalusi pakkuv ning suhteliselt raskesti ligipääsetav looduspark, kuid ettevõtmine saab tasutud unustamatute elamustega. Looduspark annab välja oma ajalehte „K´elt´aeni“ (kel-TAH-nee), mis Athapaska keeles tähendab Wrangelli vulkaanide kohta „need , mis kontrollivad ilma“. Teeme koos kohaliku matkajuhiga loodusmatka, et tutvuda Vasejõe lähiümbrusega. Siinne kant on ajalooline athapaska ahtna indiaanlaste hõimu asuala. Lõuna Paxonis. Ööbimine Copper Centeris või selle lähiümbruses,  õhtusöök (ei kuulu hinnapaketi sisse).

10. PÄEV   CHITINA – WRANGELL – ST.ELIASE PAHVUSPARK – McCARTHY.

Hommikusöök hotellis. Sõidame Chitina’sse, kus võtame ette 3-päevase loodusmatka paketi, mida pakub Kennicott River Lodge. See sisaldab unikaalset võimalust heita Alaska loodusele pilk ülalt poolt, sest lendame esmalt väikelennukiga McCarthy’sse, Wrangell-Eliase looduspargi keskusesse. Samuti on hinna sees transfeer Kennicott Lodge’i, ööbimine ja kõik söögikorrad. Meil on kohapeal aega nii omal käel matkamiseks kui koos liikumiseks ning tutvume ka vana Kennicotti vasekaevandusega, mis on nüüd külastajatele avatud kui industriaal- ja ajalookeskus. Wrangell – St. Eliase looduspark, mille koosseisu kuulub ka neli looduskaitseala kuulub koos Kanada poolel asuva Kluane rahvuspargiga UNESCO unikaalsete loodusobjektide nimistusse. Tegu on kõige suurema USAs asuva looduspargiga, mis laiub 53, 320.57 km2 alal. Suur osa pargist hõlmab St. Eliase mäestikku, kus asuvad enamik USA ja Kanada kõrgematest mäetippudest. St. Eliase mäe kõrgus on 5489 m ja see on kõrguselt teine nii USAs kui Kanadas. Maastikku on aktiivselt kujundanud eelkõige geoloogiline asukoht Vaikse ookeani laama piiril, vulkaanid ja liustikud. Viimane siinne vulkaanipurse toimus u 2000 aastat tagasi, kui purskas Churchilli vulkaan. Pargis asuvad silmapaistvad liustikud: Malaspina liustik on Põhja-Ameerika suurim mäejalamil olev liustik, Hubbardi liustik on pikim tõusuvetest tekkinud liustik Alaskal, Nabesna liustik on maailma pikim oruliustik ning suure osa pargi siseterritooriumist hõlmab Bagley liustik, mis moodustab u 60% kogu Alaska püsivast jääkattest. Maakoore murranguist tekkinud sügavad, kuni tuhandete kilomeetrite pikkusi riftiorge (alanguid) on lihtne ära tunda tasase põhja ja sirgete järskude kaljuseinte järgi ning enamasti on need täidetud vee (neis paiknevad maailma suurimad ja sügavaimad mageveejärved) või setetega. Ka Wrangelli looduspargis olevad riftiorud on  täidetud Alaska lahe vetega ja siin saab näha suurejoonelist tõusude-mõõnade vaatemängu. Piirkond on tuntud nii oma biosfääri rikkuse kui ka äärmuslike klimaatiliste tingimuste poolest: pikk krõbekülm talv vaheldub lühikese kevad-suvise perioodiga. Pargi keskus Kennicott oli aastatel  1903-1938 maailma suurim vaseleiukoht. Vasekaevanduse hooned kuuluvad  rahvusliku ajaloopärandi nimekirja ja seal saame tutvuda toonase vasekaevanduse argipäevaga. Loodus on siin imeline, palju  erineva raskusastmega matkaradu ja liustikud  on käe ulatuses ning muidugi mõista näeme seda oma matkadel. Kogu Alaska mõõtmatus, metsikus, suurejoonelisus, maalilisus, arusaamine inimese väiksusest, samas tema nutikast toimetulekust karmis keskkonnas saavadki teile selgeks just Wrangell-St.Eliase looduspargis. Ööbimine ja toitlustamine Kennicott River Lodge´is (kõik hinnas).

 

11. PÄEV MATKAD KENNICOTTI VASEKAEVANDUSE PIIRKONNAS.

Kennicotti vasekaevandused suleti 1938. aastal. Kõik ühendusteed, sh üle mäelõhede rajatud puukarkassidele toetuv raudtee, ehitati vasemaagi väljaveoks ja kaevanduse varustamiseks. Alates 1971. aastast hakati nii maismaateid kui sildu tasapisi taastama, kuid sellegi poolest võtab ligi 100 km kruustee läbimine terve päeva. Teekond on nii ränk, et rendiautodele on see marsruut keelatud: seitsmel juhul kümnest tuleb tegeleda rehvivahetusega, kuid ümbruskonnas pole ühtegi autoteenindust ega tanklat. Mobiiliühendus on katkendlik või puudub hoopis… Meie, nagu enamus huvilisi, valime kohale jõudmiseks väikelennuki. Valime matkaradadest sellise, mis kõigile kindlasti jõukohane ja siirdume Rooti liustiku juurde. See on  kerge/keskmise raskusastmega matkarada, edasi-tagasi kilometraaž jääb 6,5  km kanti. Minna tuleb mööda mägirada, üle/läbi kevadojakeste ning kuna jalad võivad märjaks saada, tuleks jalga panna vett hülgavad matkajalanõud. See matk võimaldab tutvuda piirkonna rikkalikku ajalooga, soovi korral minna vaatama Bonzana ja Jumbo vasekaevandusi. Matkarada on turvaliselt ja nõuetekohaselt tähistatud. Ööbimine ja toitlustamine Kennicott River Lodge´is (kõik hinnas).

 

12. PÄEV McCARTHY – CHITINA  – GLENNALLEN – ANCHORAGE.    

Hommikusöök hotellis. Terve päev oleme teel, et jõuda välja oma reisi alguspunkti Anchorage´i. Tagasilend lennukiga ja bussiga: Kennicott – Chitina – Glennallen mööda Glenn Highway’d Anchorage´i suunas. See on pikk, kuid imeline teekond. Chitina, mis viitaks justkui venepärasele kohanimele, tuleneb tegelikult kohalike athapaska indiaanlaste keelsetest sõnadest „tsedi“ – vask ja „na“ – jõgi ehk siis Vasejõgi. Asula asub Vasejõe läänekaldal ja siin elab napilt üle 100 inimese, enamasti põliselanikud, kes kasutavad lõhepüügiks nn „kalaveskeid“, millega võime jõekaldalise tutvuda. Chitinast 106 km kaugusel asuvas Glennallenis teeme lõunapeatuse. Glennhallen on ajalooline athna rahvusgrupi asuala Vasejõe vahetus ümbruses. Tänaseks on athna hõim ja keelekasutus jäänud väga väikeseks (u 500 inimest), kuid omal ajal kõneldi aktiivselt koguni nelja athna murret. Sõidame mööda Glenn Highway’d, teel loodame näha lõhede kudema tulekut, meid saadavad suurejoonelised Matanuska ja Chugachi ahelikud, ületame Eureka kuru vaatega kõikidele mäeahelikele ning teeme põike Matanuska liustikule. Ööbimine Anchorage´is. Õhtusöök mõnes kohalikus pubis omal käel.

13. PÄEV KOJULEND, HÜVASTI ALASKA!

Hommikusöök hotellis. Sõit lennuväljale. Lend Anchorage – Tallinn (lennulogistika selgub 2016. aasta suveks).

14. PÄEV SAABUMINE KOJU. 

HIND SISALDAB:

∗ Elamusreisid jätab endale õiguse korrigeerida paketi hinda, juhul kui seda teevad antud reisi koostööpartnerid.

∗ Reisi paindlikuks rahastamiseks võite kasutada www.reisiraha.ee abi. Reisiraha.ee on finantsettevõte, mida soovitavad kasutada paljud Eesti reisikorraldajad keskmisest kõrgema hinnatasemega reiside rahastamisel.

MAJUTUST:  12 ööd / 2-sed toad (Standard TWIN/DBL). Kui soovite omaette või kõrgema kategooria tuba, tuleb arvestada lisatasuga.  

  2 ööd Anchorage´is

  2 ööd Homeris

  1 öö Anchorage´is

  3 ööd Denalis

 1 öö Copper River Wilderness Lodge

 2 ööd Kennicott River Lodge

 1 öö Anchorage´is

 

TRANSPORTI: 

  • Lennupiletid: Tallinn – Anchorage
  • Lennujaamamaksud
  • Äraantav pagas ja broneeritud istekohad lennukis
  • Minibuss & giid-bussijuht kogu Alaska reisi vältel
  • Kennicott River Lodge elamuspaketti kuuluv transport (sh edasi-tagasi lennukisõit ja bussitransfeer)
  • Paadimatk Kachemaki lahel

 

TOITLUSTUST:

Täispansion  ELAMUSpaketis Kennicotti. 

Hommikusöögid: 12 hommikusööki hotellides.

Lõunasöögid:

– 2 piknikku loodusparkides

– 1 lõuna Kachemaki paadimatkal

Õhtusöök:

– õhtusöök Kachemaki paadimatkal

– lõpuõhtusöök Anchorages

 

 MUUSEUMID/AJALOOLISTE OBJEKTIDE KÜLASTUSI:

  • Anchorage´i Muuseum
  • Anchorage´i Native Hospital’i kunsti-ja etnograafiakogu
  • Vene vanausuliste küla Ninilchk
  • Vasekaevandusmuuseum Kennicott’is giidiga tuur.

 

LOODUSPARGID/AKTIVITEEDID

  • Wrangell-St. Eliase rahvuspark
  • Denali looduspark
  • Kachemaki looduspark
  • Alaska Wildlife Centre
  • Portage liustik
  • McKinley matkakeskus
  • Begich Boggs´i külastuskeskus
  • Husky-kasvatuse külastus

 

MEELELAHUTUS & AKTIVITEEDID

  • Karusnahakaubanduse keskus Anchorage´is – tasuta
  • Käsitööturg Anchorage´is
  • Homeri õllepruulikoda
  • Paadimatk Kachemaki lahel

GIID-REISIJUHTIDE TEENUST: Eesti-poolseid giid-reisijuhte kogu reisi vältel.

 

HIND EI SISALDA: 

  • USA-sse reisimiseks on vajalik taotleda reisiluba (ESTA). Info: http://estonian.estonia.usembassy.gov/vwp_est.html. Ankeedi täitmine ja taotlus: http://www.esta.us/eesti.html
  • Reisikindlustust. Reisikindlustus on Elamusreiside reisidel kohustuslik. Meie ametlik koostööpartner on Salva Kindlustuse AS  ja nende teenuseid saame Teile pakkuda soodustingimustel. Juhul kui Teil on kindlustus olemas, või soovite valida mõne teise kindlustusfirma, palume täita vastav lahter reisi broneeringuankeedis.
  • Hotelli minibaari kasutamist ja hotellis tellitud teenuseid.

 

REISIJA MEELESPEA JA KASULIK INFO:

* Alaska sümbolid ja faktid:

Moto: “North to the Future”

Kala: Kuninglõhe ehk tshavõõtsha

Lill: Ära-unusta-mind  (meelespea)

Puu: Sitka kuusk (avastati Sitka ehk Baranofi saarel)

Mineraal: kuld

Sport: koerarakandi võiduajamine

Lind: rabapüü

Putukas: neljatiivaline vesikiil

Song: Alaska lipulaul (Alaska Flag Song)

Ühines USA 49.osariigina 3.jaanuaril 1959

* Päeva pikkus:

Suvisel pööripäeval on päeva maksimaalne pikkus: 19t 21 min

Talvisel pööripäeval on päeva maksimaalne pikkus: 5t 28min

*Polaarjoone taga asuvas Barrows:

Tõuseb päike 10. mail ja loojub 2.augustil – 84 polaarpäeva

Loojub päike 18. novembril ja tõuseb 24. jaanuaril – 67  polaarööd

* Alaskal on 52 aktiivset vulkaani, enamus Vaikse ookeani “tulevööndis”. Alates 1889. aastast on toimunud 10 tugevat maavärisemist, mis on olnud enam kui 8 palli Richteri skaalal. Igal aastal on keskmiselt 50 maavärisemist tugevamat kui 5 palli.

* Ameerika 20 kõrgemast tipust 17 asuvad Alaskal.

* 100,000 liustikku katavad  ühekokku 13,000 ruutmiili

 

ILM: juunis on keskmine õhutemperatuur päeval 12-17º C/ öösel 4-8º C.  Päeva pikkus 17-19 h. Vihma võib sadada keskmiselt 7-8 päeva kuus. Täpne ilmainfo:  http://www.alaska.org/weather

RIIETUS: Alaska ilm on hoolimata mai- ja juunikuust siiski jahe ning kõik soe ja kihiline tuule- ja vihmakindel riietus ning villased sokid, kergem müts ja kindad on igati õigustatud. Kuna võtame ette koormusrikkaid loodusmatku, tuleks end varustada ka väga mugavate ja sissekäidud matkajalanõudega, paha ei tee ka vihmakeep ja teleskoop matkakepp(id).

VAHENDID: joogipudel, kergem kolmjalg, pisiavalt mälukaarte, vajalikud laadismiseadmed ja adapter, binokkel.   

VALUUTA: 1 EUR – 1,09 USD

ELEKTRISÜSTEEMID: USAs on vahelduvvool  tugevusega 110V (Eestis 220 V) ja laadimiseks on vaja võrguadapterit, mida ka Eestis müüakse. Mobiiltelefonid töötavad USAs sagedusel 1800 või 1900 ning meil müügil olevad telefonid seal (enamasti) ei tööta.

∗ Palume Teil enne reisi broneerimist kindlasti tutvuda Elamusreiside reisiinfo, makse- ja lepingutingimustega.

∗ Lendusid teenindab Icelandair. Pardal pakutakse mitut tasuta einet, karastus- ja alkohoolseid (v. a vahuvein) jooke, teed, kohvi.  Tasuta pagasi maksimummäär on 2×32 kg, lisaks võib võtta salongi käsipagasi kuni 10 kg (mõõtmetega 55x40x20 cm). Äraantava pagasi reeglid: http://www.icelandair.fi/information/baggage-information/ ja käsipagasi reeglid: http://www.icelandair.fi/information/baggage-information/carry-on-baggage/

∗ Palume tutvuda kindlasti reisija meelespeaga Eesti välisministeeriumi kodulehel: http://vm.ee/et/reisija-meelespea.

∗ Saatudes võõrsil hädaolukorda, saate alati konsulteerida VM valveametnikuga telefonil +372 6377 000 või +372 53 01 9999 (24h).

 

Soeta DK USA reisijuht kirjastuse Koolibri netipoest ja tutvu kodulehel Alaska põlisrahvaste kultuuri tutvustavate artiklitega.

 

REISIKORRALDAJA: ELAMUSREISID OÜ

Registrikood: 12833805

Reisiettevõtja kindlustusleping nr. 60962803/ 61180189

SWEDBANK:  EE 54 2200 2210 6185 5882

Tel: +3725035761

e-mail: info@elamusreisid.ee

www.elamusreisid.ee

 

KÕIK ELAMUSREISIDE KODULEHEL AVALDATUD MATERJALID ON AUTORIKAITSE OBJEKTID JA NEID EI OLE LUBATUD KOPEERIDA EGA KASUTADA MÕNEL MUUL MOEL ILMA MEIE NÕUSOLEKUTA.

 

 

Print Friendly